https://ipruul.planet.ee/ 2026-04-08T10:39:27+00:00 https://ipruul.planet.ee/ https://ipruul.planet.ee/lib/exe/fetch.php?media=wiki:dokuwiki.svg text/html 2020-02-13T12:16:57+00:00 root (root@undisclosed.example.com) https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=kemikaalide_toksilise_toime_hindamine&rev=1581596217&do=diff Kemikaalide toksilise toime hindamine Sissejuhatus Kemikaalide laialdane kasutamine toob elustikule kaasa mitmeid ohte, sealhulgas võimalikke toksilisi toimeid. Kuidas tööstuslikult toodetud (aga ka loodusest hangitud) kemikaalid muutuvad elustikule toksilist toimet avaldavateks ohtlikeks saasteaineteks, on toksikoloogia seisukohast vaadeldav mitmeetapilise protsessina, mida on skemaatiliselt kujutatud joonisel 7. text/html 2020-02-13T11:29:59+00:00 root (root@undisclosed.example.com) https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=ohtlikud_ained_keskkonnas&rev=1581593399&do=diff Ohtlikud ained keskkonnas Ohtlike ainete allikad Kasutuses olevaid aineid nimetatakse kemikaalideks . Keskkonnaohtliku ainena (kemikaalina) käsitatakse elemente või ühendeid, mis mürgisuse, püsivuse või bioakumulatsiooni tõttu ohustavad inimese tervist ning kahjustavad teisi elusorganisme või ökosüsteeme. Keskkonda jõudmisest alates võib ohtlikke aineid nimetada ka saasteaineteks. Peamiselt satuvad saasteained keskkonda inimtekkelistest allikatest ainete kasutamise käigus. Loodusele võõrad, … text/html 2020-02-13T11:24:45+00:00 root (root@undisclosed.example.com) https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=ohtlikud_ained_keskkonnas:ohtlikud_ained_pollumajandusest:taimekaitsevahendid&rev=1581593085&do=diff Taimekaitsevahendid Teise suure rühma toksilisi aineid moodustavad taimekaitsevahendid ehk pestitsiidid. Tuntuim neist on kindlasti DDT, mida praegu on lubatud kasutada ainult inimeste tervise kaitsel – malaaria ja entsefaliidi ennetamiseks. Intensiivpõllumajanduses kaitstakse taimi mürkide abil mitmesuguste kahjustuste eest. Saagi hävimise vältimiseks tõrjutakse kemikaalidega umbrohtu, putukaid, hallitusi ning teisi mikroorganisme. Taimekaitsevahendite eesmärk on hävitada ja mürgitada soovimat… text/html 2020-02-13T11:23:19+00:00 root (root@undisclosed.example.com) https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=ohtlikud_ained_keskkonnas:ohtlikud_ained_toeoestusest:materjalide_omaduste_muutmiseks_kasutatavad_lisandid&rev=1581592999&do=diff Materjalide omaduste muutmiseks kasutatavad lisandid Materjalide väljatöötamisel soovitakse neile anda eri tingimustesse sobivaid omadusi. Tihti arendatakse materjali vastupidavust tõstvaid omadusi, et suurendada tulekindlust, vetthülgavust või toodete üldist vastupidavust. Näiteks on keskkonnaohtlikuks osutunud plastmaterjalidele tulekindlust lisavad broomiühendid (polübroomitud difenüüleetrid (PBDE) ja heksabromotsüklododekaan (HBCDD)). Broomiühendeid kasutatakse laialdaselt elektroonikaseadm… text/html 2020-02-13T10:29:18+00:00 root (root@undisclosed.example.com) https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=kemikaalide_toksilise_toime_hindamine:toksikokineetika_kemikaalide_liikumine_organismis_ijme&rev=1581589758&do=diff Kemikaalide toksilise toime hindamine:TOKSIKOKINEETIKA – kemikaalide liikumine organismis –– IJME:Ainete sisenemine organismi Ainete sisenemine organismi Toksikant võib organismi siseneda: • naha kaudu, • kopsude kaudu, • seedetrakti kaudu. text/html 2020-02-13T10:29:01+00:00 root (root@undisclosed.example.com) https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=kemikaalide_toksilise_toime_hindamine:toksikokineetika_kemikaalide_liikumine_organismis_ijme:toksikandi_ja_selle_metaboliitide_eritumine_organismist&rev=1581589741&do=diff Toksikandi ja selle metaboliitide eritumine organismist Need organismi sattunud toksikandid, mis on organismist uriini ja väljaheidetega kergesti eraldatavad, ei avalda samuti organismile niisama tugevat toksilist toimet kui eritumist ei oleks toimunud. Toksikantide eritumine (ekskretsioon) organismist võib toimuda järgmiste protsessidega: text/html 2020-02-13T10:23:25+00:00 root (root@undisclosed.example.com) https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=uelevaade_keskkonda_enamohustatavatest_toksilistest_ainetest:praktilised_nouanded&rev=1581589405&do=diff Mõned praktilised nõuanded, kuidas säästa oma tervist toksiliste saasteainete mõjust Tänapäeva reaalsus on see, et kogu inimkond elab suurema või vähema saastatusega elukeskkonnas. Praktiliselt ei pääse toksilised ained meie kehasse mitte üksi saastatud õhu kaudu, vaid ka toiduga, jookidega ja koguni naha kaudu. Vastukaaluks sellele on õnneks iga inimese organismil võime teatud piirini taluda toksiliste ainete koormust. Tervise huvides on väga oluline, et organismi sattuv toksiliste ainete mõju… text/html 2020-02-13T10:22:28+00:00 root (root@undisclosed.example.com) https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=uelevaade_keskkonda_enamohustatavatest_toksilistest_ainetest:tolm_ja_aerosool&rev=1581589348&do=diff Tolm ja aerosool Tolmuks nimetatakse tahke aine väga väikeseid osakesi. Aerosool koosneb gaasist ja selles hõljuvatest vedelatest või tahketest osakestest. Kui osakesed on vedelad, nimetatakse aerosooli uduks, kui tahked, siis suitsuks või tolmuks. Hinnanguliselt on 10% atmosfääris sisaldavast aerosoolist antropogeense päritoluga (tekib näiteks fossiilse kütuse põletamise tagajärjel). text/html 2020-02-13T10:21:17+00:00 root (root@undisclosed.example.com) https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=uelevaade_keskkonda_enamohustatavatest_toksilistest_ainetest:vaeaeveldioksiid&rev=1581589277&do=diff Vääveldioksiid Vääveldioksiidi tekib nii looduslike protsesside kui ka inimtegevuse tulemusena. Selle oluliseks allikaks on vulkaanid ja nende arvele langeb umbes pool loodusliku tekkega vääveldioksiidist. Kõik fossiilsed kütused sisaldavad väävlit, mistõttu nende põletamisel moodustub vääveldioksiid, mida peetakse üheks oluliseks gaasiliseks saasteallikaks. Vääveldioksiidi toksilisus väljendub peamiselt limaskesti ärritavas toimes. Ligemale 90% sissehingatud vääveldioksiidist peetub hingamis… text/html 2020-02-13T10:20:12+00:00 root (root@undisclosed.example.com) https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=uelevaade_keskkonda_enamohustatavatest_toksilistest_ainetest:toksiliste_ainete_kombineeritud_toime&rev=1581589212&do=diff Toksiliste ainete kombineeritud toime Tänapäeva elukeskkonnale on iseloomulik, et inimene viibib üheaegselt paljude keemiliste ainete mõjusfääris. Keskkonda saastavad allikad ja saasteainete inimorganismi pääsemise teed võivad olla väga mitmekesised. Üheks enamlevinud toksiliste ainete kompleksiks on sõidukite heitgaasid, mis sisaldavad süsinikmonooksiidi, lämmastikoksiidi, polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke, sealhulgas benso(a)püreeni, pliid, tahmaaerosooli jne. Nende ainete võimalik mõj… text/html 2020-02-13T10:19:34+00:00 root (root@undisclosed.example.com) https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=uelevaade_keskkonda_enamohustatavatest_toksilistest_ainetest:suesinik_mono_oksiid_co_ehk_vingugaas&rev=1581589174&do=diff Süsinik(mono)oksiid (CO) ehk vingugaas Süsinikoksiid on värvuseta, lõhnatu ja maitsetu õhust kergem gaas. Ta võib tekkida kõikjal, kus on tingimused süsinikku sisaldavate ainete mittetäielikuks põlemiseks. Toksilise toimega gaasidest on süsinikoksiid kõige enam levinud: seda leidub utmisel tekkivates gaasides (20–30%), sisepõlemismootorite heitegaasides (1–3%), lõhkamisgaasides (kuni 60%) ja tubakasuitsus (0,5– 1%). Looduslik maagaas, mida kasutatakse energeetikas ja kodumajapidamises, süsiniko… text/html 2020-02-13T10:18:30+00:00 root (root@undisclosed.example.com) https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=uelevaade_keskkonda_enamohustatavatest_toksilistest_ainetest:stuereen&rev=1581589110&do=diff Stüreen Stüreen (ka etüülbenseen, vinüülbenseen) on väga levinud plastmassi polüstürooli lähteaine ja leiab kasutamist paljude sünteetiliste materjalide tootmisel. Võrreldes benseeniga avaldab stüreen närvisüsteemisse ja vereloomeelunditesse palju nõrgemat toimet. Limaskestadele mõjub aga tugevamini. Kontsentratsioonis 20 mg/m³ mõjub stüreen ülemiste hingamisteede limaskestadele ärritavalt. See on ühtlasi lõhnatunde läveline kontsentratsioon. Kõige sagedamini leitakse stüreeniga kokkupuutuvate… text/html 2020-02-13T10:17:56+00:00 root (root@undisclosed.example.com) https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=uelevaade_keskkonda_enamohustatavatest_toksilistest_ainetest:poluetsueklilised_aromaatsed_suesivesikud_pah&rev=1581589076&do=diff Polütsüklilised aromaatsed süsivesikud (PAH) Paljud tänapäeva inimtegevuses kasutatavad ained, näiteks toornafta ja mitmed selle saadused, kivisüsi, tõrv, kütteõli, sealhulgas põlevkiviõli, ja nende põlemise tagajärjel tekkiv suits, tahm ja aerosoolid, sisaldavad polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke (PAH – polycyclic aromatic hydrocarbons). Nende üldine toime piirdub enamasti naha ja limaskestade ärritusnähtudega. Erilist tähelepanu pälvivad nad aga selle poolest, et on inimesele kantser… text/html 2020-02-13T10:17:22+00:00 root (root@undisclosed.example.com) https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=uelevaade_keskkonda_enamohustatavatest_toksilistest_ainetest:plii_ehk_seatina&rev=1581589042&do=diff Plii ehk seatina Plii (plumbum Pb) on painduv ja kergesti (327°C) sulav metall. Ta on vastupidav leelistele ja orgaanilistele hapetele ning oluline koostisosa mitmesugustes metallisulamites. Plii toksilisuse tõttu on selle kasutusala järk-järgult ahenenud, kuid see metall on ka tänapäeval keskkonna saastajana arvestatav. Plii on polütroopse toimega toksiline metall. Juba 1 mg plii sissehingamine päevas 2–3 kuu vältel võib põhjustada pliimürgistust. Kondenseerudes muutub pliiaur peeneks aerosool… text/html 2020-02-13T10:16:12+00:00 root (root@undisclosed.example.com) https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=uelevaade_keskkonda_enamohustatavatest_toksilistest_ainetest:kloororgaaniliste&rev=1581588972&do=diff Kloororgaaniliste insektofungitsiidide hulka kuuluvad heptakloor, kaptaan, kloorpikriin, heksaklorobutadieen ja mitmed teised ained. Suure toksilisusega heksakloraani ja DDT kasutamine on keelatud (viimati kasutati DDT-d 1971.a). Sissehingatud või allaneelatud kloororgaanilised pestitsiidid imenduvad kergesti verre ja ringlevad organismis pikka aega. Nahasse toimides põhjustavad nahapõletikku (dermatiiti) ja ekseemi. Kerge ja mõõduka raskusega ägeda mürgistuse nähud mööduvad võrdlemisi kiirest… text/html 2012-04-08T20:20:55+00:00 root (root@undisclosed.example.com) https://ipruul.planet.ee/doku.php?image=joonis13.png&ns=0&rev=1333916455&tab_details=history&media_do=diff&do=media <img src="https://ipruul.planet.ee/lib/exe/fetch.php?w=500&amp;h=500&amp;tok=0dfb41&amp;media=joonis13.png" alt="joonis13.png" loading="lazy" width="500" height="500" /> text/html 2012-04-08T20:19:28+00:00 root (root@undisclosed.example.com) https://ipruul.planet.ee/doku.php?image=image004.png&ns=0&rev=1333916368&tab_details=history&media_do=diff&do=media <img src="https://ipruul.planet.ee/lib/exe/fetch.php?w=500&amp;h=500&amp;tok=caf262&amp;media=image004.png" alt="image004.png" loading="lazy" width="500" height="500" /> text/html 2012-04-08T15:41:22+00:00 root (root@undisclosed.example.com) https://ipruul.planet.ee/doku.php?image=image001.gif&ns=0&rev=1333899682&tab_details=history&media_do=diff&do=media <img src="https://ipruul.planet.ee/lib/exe/fetch.php?w=500&amp;h=500&amp;tok=a32bd9&amp;media=image001.gif" alt="image001.gif" loading="lazy" width="500" height="500" /> text/html 2012-04-08T15:02:33+00:00 root (root@undisclosed.example.com) https://ipruul.planet.ee/doku.php?image=joonis13.jpg&ns=0&rev=1333897353&tab_details=history&media_do=diff&do=media <img src="https://ipruul.planet.ee/lib/exe/fetch.php?w=500&amp;h=500&amp;tok=9113a6&amp;media=joonis13.jpg" alt="joonis13.jpg" loading="lazy" width="500" height="500" /> text/html 2012-04-08T15:02:32+00:00 root (root@undisclosed.example.com) https://ipruul.planet.ee/doku.php?image=joonis12.jpg&ns=0&rev=1333897352&tab_details=history&media_do=diff&do=media <img src="https://ipruul.planet.ee/lib/exe/fetch.php?w=500&amp;h=500&amp;tok=b9334e&amp;media=joonis12.jpg" alt="joonis12.jpg" loading="lazy" width="500" height="500" />