<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<!-- generator="FeedCreator 1.8" -->
<?xml-stylesheet href="https://ipruul.planet.ee/lib/exe/css.php?s=feed" type="text/css"?>
<rdf:RDF
    xmlns="http://purl.org/rss/1.0/"
    xmlns:rdf="http://www.w3.org/1999/02/22-rdf-syntax-ns#"
    xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
    xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/">
    <channel rdf:about="https://ipruul.planet.ee/feed.php">
        <title>Toksikoloogia</title>
        <description></description>
        <link>https://ipruul.planet.ee/</link>
        <image rdf:resource="https://ipruul.planet.ee/lib/exe/fetch.php?media=wiki:dokuwiki.svg" />
       <dc:date>2026-04-12T08:57:31+00:00</dc:date>
        <items>
            <rdf:Seq>
                <rdf:li rdf:resource="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=biomarkerid&amp;rev=1768564820&amp;do=diff"/>
                <rdf:li rdf:resource="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=biotransformatsioon&amp;rev=1768564820&amp;do=diff"/>
                <rdf:li rdf:resource="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=kemikaalide_toksilise_toime_hindamine&amp;rev=1768564820&amp;do=diff"/>
                <rdf:li rdf:resource="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=moisted&amp;rev=1768564820&amp;do=diff"/>
                <rdf:li rdf:resource="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=oekotoksikoloogiline_testimine&amp;rev=1768564820&amp;do=diff"/>
                <rdf:li rdf:resource="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=ohtlikud_ained_keskkonnas&amp;rev=1768564820&amp;do=diff"/>
                <rdf:li rdf:resource="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=oigusaktid&amp;rev=1768564820&amp;do=diff"/>
                <rdf:li rdf:resource="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=saasteainete_kaeitumisest_keskkonnas&amp;rev=1768564820&amp;do=diff"/>
                <rdf:li rdf:resource="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=sinivetikate_toksiinid&amp;rev=1768564820&amp;do=diff"/>
                <rdf:li rdf:resource="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=start&amp;rev=1768564820&amp;do=diff"/>
                <rdf:li rdf:resource="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=toksiliste_ainete_biokeemilised_ja_fuesioloogilised_mojud&amp;rev=1768564820&amp;do=diff"/>
                <rdf:li rdf:resource="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=toksiliste_ainete_moju_populatsiooni_ja_koosluse_tasemel&amp;rev=1768564820&amp;do=diff"/>
                <rdf:li rdf:resource="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=toksiliste_ainete_peamised_klassid&amp;rev=1768564820&amp;do=diff"/>
                <rdf:li rdf:resource="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=toksiliste_ainete_toime_inimesele&amp;rev=1768564820&amp;do=diff"/>
                <rdf:li rdf:resource="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=uelevaade_keskkonda_enamohustatavatest_toksilistest_ainetest&amp;rev=1768564820&amp;do=diff"/>
            </rdf:Seq>
        </items>
    </channel>
    <image rdf:about="https://ipruul.planet.ee/lib/exe/fetch.php?media=wiki:dokuwiki.svg">
        <title>Toksikoloogia</title>
        <link>https://ipruul.planet.ee/</link>
        <url>https://ipruul.planet.ee/lib/exe/fetch.php?media=wiki:dokuwiki.svg</url>
    </image>
    <item rdf:about="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=biomarkerid&amp;rev=1768564820&amp;do=diff">
        <dc:format>text/html</dc:format>
        <dc:date>2026-01-16T12:00:20+00:00</dc:date>
        <dc:creator>Anonymous (anonymous@undisclosed.example.com)</dc:creator>
        <title>biomarkerid</title>
        <link>https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=biomarkerid&amp;rev=1768564820&amp;do=diff</link>
        <description>Biomarkerid

Biomarkerid on organismi bioloogilised muutused, mille kutsuvad esile toksilised ained. Biomarkeri vastus võib esineda nii molekulaarsel, rakulisel kui ka organismi tasemel; seda võib mõõta numbriliselt või kirjeldada muutuseid organismi käitumises. Kokkuvõtvalt ongi tegemist väga laia ja väga laialdaselt kasutatava  mõistega, mis sobib kirjeldama kõikvõimalikke muutusi, mis organismis keskkonnareostuse tulemusena võivad toimuda.</description>
    </item>
    <item rdf:about="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=biotransformatsioon&amp;rev=1768564820&amp;do=diff">
        <dc:format>text/html</dc:format>
        <dc:date>2026-01-16T12:00:20+00:00</dc:date>
        <dc:creator>Anonymous (anonymous@undisclosed.example.com)</dc:creator>
        <title>biotransformatsioon</title>
        <link>https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=biotransformatsioon&amp;rev=1768564820&amp;do=diff</link>
        <description>Biotransformatsioon 

Elusorganismid on olnud toksiliste ainete mõjusfääris juba sadu miljoneid aastaid. Olgu selleks siis vulkaanipursete kaudu õhku paisatud gaasid või lõkketulel küpsetatud lihas sisalduvad tahmaosakesed. Ka looduslikult taimedes olevad fütokemikaalid tuleb organismist ainevahetuse kaudu väljutada. Taimed peavad end ärasöömise eest kaitsma ja nii sisaldavad nad mitmesuguseid toksilisi aineid eri kontsentratsioonidel, mis on ka üheks põhjuseks, miks näiteks rohusööjad savannis …</description>
    </item>
    <item rdf:about="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=kemikaalide_toksilise_toime_hindamine&amp;rev=1768564820&amp;do=diff">
        <dc:format>text/html</dc:format>
        <dc:date>2026-01-16T12:00:20+00:00</dc:date>
        <dc:creator>Anonymous (anonymous@undisclosed.example.com)</dc:creator>
        <title>kemikaalide_toksilise_toime_hindamine</title>
        <link>https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=kemikaalide_toksilise_toime_hindamine&amp;rev=1768564820&amp;do=diff</link>
        <description>Kemikaalide toksilise toime hindamine

Sissejuhatus

Kemikaalide laialdane kasutamine toob elustikule kaasa mitmeid ohte, sealhulgas võimalikke toksilisi toimeid. Kuidas tööstuslikult toodetud (aga ka loodusest hangitud) kemikaalid muutuvad elustikule toksilist toimet avaldavateks ohtlikeks saasteaineteks, on toksikoloogia seisukohast vaadeldav mitmeetapilise protsessina, mida on skemaatiliselt kujutatud joonisel 7.</description>
    </item>
    <item rdf:about="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=moisted&amp;rev=1768564820&amp;do=diff">
        <dc:format>text/html</dc:format>
        <dc:date>2026-01-16T12:00:20+00:00</dc:date>
        <dc:creator>Anonymous (anonymous@undisclosed.example.com)</dc:creator>
        <title>moisted</title>
        <link>https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=moisted&amp;rev=1768564820&amp;do=diff</link>
        <description>Mõisted

Absorbeerunud ehk sisemine doos – doos, mis on sisenenud organismi ja hakkab organismis levima.

Aditiivne toksiline toime – mitme toksikandi samaaegne kokkupuude organismiga, mille puhul nende toksilised toimed liituvad.

Aine – looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või selle ühendid koos püsivuse säilitamiseks vajalike lisaainete ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega, välja arvatud lahustid, mida on võimalik ainest eraldada, mõjutamata aine püsivust või mu…</description>
    </item>
    <item rdf:about="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=oekotoksikoloogiline_testimine&amp;rev=1768564820&amp;do=diff">
        <dc:format>text/html</dc:format>
        <dc:date>2026-01-16T12:00:20+00:00</dc:date>
        <dc:creator>Anonymous (anonymous@undisclosed.example.com)</dc:creator>
        <title>oekotoksikoloogiline_testimine</title>
        <link>https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=oekotoksikoloogiline_testimine&amp;rev=1768564820&amp;do=diff</link>
        <description>Ökotoksikoloogiline testimine

Kõik ained on teatud kontsentratsioonist alates mürgid ehk omavad organismidele toksilist mõju. Organismides toimivaid mehhanisme ja toksilise toime hindamist on täpsemalt selgitatud peatükis Karin: Kemikaalide toksilise toime hindamine Küsimus on koguses.(linkida)</description>
    </item>
    <item rdf:about="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=ohtlikud_ained_keskkonnas&amp;rev=1768564820&amp;do=diff">
        <dc:format>text/html</dc:format>
        <dc:date>2026-01-16T12:00:20+00:00</dc:date>
        <dc:creator>Anonymous (anonymous@undisclosed.example.com)</dc:creator>
        <title>ohtlikud_ained_keskkonnas</title>
        <link>https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=ohtlikud_ained_keskkonnas&amp;rev=1768564820&amp;do=diff</link>
        <description>Ohtlikud ained keskkonnas

Ohtlike ainete allikad

Kasutuses olevaid aineid nimetatakse kemikaalideks . 
Keskkonnaohtliku ainena (kemikaalina) käsitatakse elemente või ühendeid, mis mürgisuse, püsivuse või bioakumulatsiooni tõttu ohustavad inimese tervist ning kahjustavad teisi elusorganisme või ökosüsteeme. 
Keskkonda jõudmisest alates võib ohtlikke aineid nimetada ka saasteaineteks. Peamiselt satuvad saasteained keskkonda inimtekkelistest allikatest ainete kasutamise käigus. Loodusele võõrad, …</description>
    </item>
    <item rdf:about="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=oigusaktid&amp;rev=1768564820&amp;do=diff">
        <dc:format>text/html</dc:format>
        <dc:date>2026-01-16T12:00:20+00:00</dc:date>
        <dc:creator>Anonymous (anonymous@undisclosed.example.com)</dc:creator>
        <title>oigusaktid</title>
        <link>https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=oigusaktid&amp;rev=1768564820&amp;do=diff</link>
        <description>Vajalikke õigusakte
Õigusakt	Reguleerimisala	LinkKemikaaliseadusannab õigusliku aluse kemikaali käitlemise korraldamiseks ja kemikaali käitlemisega seotud majandustegevuse piiramiseks ning sätestab käitlemise põhilised ohutusnõuded ja kemikaalist teavitamise korra. Kohaldatakse ka muu seadusega reguleeritud kemikaali käitlemise valdkondades niivõrd, kuivõrd need ei ole reguleeritud muu seadusega</description>
    </item>
    <item rdf:about="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=saasteainete_kaeitumisest_keskkonnas&amp;rev=1768564820&amp;do=diff">
        <dc:format>text/html</dc:format>
        <dc:date>2026-01-16T12:00:20+00:00</dc:date>
        <dc:creator>Anonymous (anonymous@undisclosed.example.com)</dc:creator>
        <title>saasteainete_kaeitumisest_keskkonnas</title>
        <link>https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=saasteainete_kaeitumisest_keskkonnas&amp;rev=1768564820&amp;do=diff</link>
        <description>SAASTEAINETE   KÄITUMISEST  KESKKONNAS 

 Kemikaali mõiste 

2011. aastal kehtivas kemikaaliseaduses Veeseaduskäsitatakse kemikaalina ainet või valmistist, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. 

Aine on kemikaaliseaduses defineeritud kui looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või keemiline ühend koos püsivuse säilitamiseks vajalike ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega, välja arvatud lahustid, mida on võimalik ainest eraldada, mõjutamata aine püsivus…</description>
    </item>
    <item rdf:about="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=sinivetikate_toksiinid&amp;rev=1768564820&amp;do=diff">
        <dc:format>text/html</dc:format>
        <dc:date>2026-01-16T12:00:20+00:00</dc:date>
        <dc:creator>Anonymous (anonymous@undisclosed.example.com)</dc:creator>
        <title>sinivetikate_toksiinid</title>
        <link>https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=sinivetikate_toksiinid&amp;rev=1768564820&amp;do=diff</link>
        <description>Sinivetikate toksiinid

Sinivetikate massilise arenemise tõttu tekkiv veeõitseng on saanud 21. sajandi alguses tavaliseks nähtuseks nii mage- kui ka merevees (vt joonis 14). Veeõitseng mõjutab veekogu väljanägemist, muutes vee vähe läbipaistvaks, sageli rohelise hernesupi taoliseks. Teisalt aga halvendavad sinivetikad vee kvaliteeti, tootes oma elutegevuse käigus toksiine, mis võivad ohustada inimesi ja koduloomi ning veekogu elustikku.</description>
    </item>
    <item rdf:about="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=start&amp;rev=1768564820&amp;do=diff">
        <dc:format>text/html</dc:format>
        <dc:date>2026-01-16T12:00:20+00:00</dc:date>
        <dc:creator>Anonymous (anonymous@undisclosed.example.com)</dc:creator>
        <title>start</title>
        <link>https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=start&amp;rev=1768564820&amp;do=diff</link>
        <description>MÕISTED

SAASTEAINETE KÄITUMISEST KESKKONNAS

	*  Kemikaali mõiste
	*  Saasteainete levimine ja jaotumine keskkonnas
	*  Ainete lahustuvus vees ja jaotuskoefitsient Kow
	*  Saasteainete jaotumine keskkonna eri osade vahel
		*  Ainete jaotumine - õhk-vesi
		*  Aine jaotumine - vesi-tahke aine (põhjasetted, muld)
		*  Aine jaotumine - vesi-elusorganismid

	*  Saasteainete lagunemine keskkonnas
	*  Saasteaine keskkonnaohtlikkuse ja keemilise struktuuri vahelised seosed

KEMIKAALIDE TOKSILISE TOIME …</description>
    </item>
    <item rdf:about="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=toksiliste_ainete_biokeemilised_ja_fuesioloogilised_mojud&amp;rev=1768564820&amp;do=diff">
        <dc:format>text/html</dc:format>
        <dc:date>2026-01-16T12:00:20+00:00</dc:date>
        <dc:creator>Anonymous (anonymous@undisclosed.example.com)</dc:creator>
        <title>toksiliste_ainete_biokeemilised_ja_fuesioloogilised_mojud</title>
        <link>https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=toksiliste_ainete_biokeemilised_ja_fuesioloogilised_mojud&amp;rev=1768564820&amp;do=diff</link>
        <description>Toksiliste ainete biokeemilised ja füsioloogilised mõjud

 Toksilised ained põhjustavad füsioloogilisi, sealhulgas biokeemilisi ja käitumuslikke muutusi kõigil eluslooduse organiseerituse tasemetel: rakusisestest ensüümide aktiivsusest kuni koosluste liigilise mitmekesisuseni (vt joonis 1). Toksilised ained võivad olla nii antropogeense (inimtekkelise) kui ka loodusliku taustaga, kuid valdavalt peetakse toksiliste ainete mõjust rääkides silmas pigem inimtekkelisi aineid – mõju elusorganismidele …</description>
    </item>
    <item rdf:about="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=toksiliste_ainete_moju_populatsiooni_ja_koosluse_tasemel&amp;rev=1768564820&amp;do=diff">
        <dc:format>text/html</dc:format>
        <dc:date>2026-01-16T12:00:20+00:00</dc:date>
        <dc:creator>Anonymous (anonymous@undisclosed.example.com)</dc:creator>
        <title>toksiliste_ainete_moju_populatsiooni_ja_koosluse_tasemel</title>
        <link>https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=toksiliste_ainete_moju_populatsiooni_ja_koosluse_tasemel&amp;rev=1768564820&amp;do=diff</link>
        <description>Toksiliste ainete mõju populatsiooni ja koosluse tasemel

 Toksiliste ökokatastroofide (naftareostused, jäätmehoidlate õnnetused jm) tulemusena hukkuvad tihtipeale terved kooslused. Nii juhtus 1989. aastal Alaskal Exxon Valdezi nimelise naftatankeri karile sõitmise tagajärjel, mil keskkonda vabanes 41 000 tonni toornaftat (nt meie Loode-Eesti naftareostuse puhul räägiti maksimaalselt 40 tonnist kütteõlist). Exxon Valdezi reostusest pole praeguseni taastunud kohalikud kormoraniliigid, mereimetaja…</description>
    </item>
    <item rdf:about="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=toksiliste_ainete_peamised_klassid&amp;rev=1768564820&amp;do=diff">
        <dc:format>text/html</dc:format>
        <dc:date>2026-01-16T12:00:20+00:00</dc:date>
        <dc:creator>Anonymous (anonymous@undisclosed.example.com)</dc:creator>
        <title>toksiliste_ainete_peamised_klassid</title>
        <link>https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=toksiliste_ainete_peamised_klassid&amp;rev=1768564820&amp;do=diff</link>
        <description>Toksiliste ainete peamised klassid

 Arvo Tuvikene ja Irina Zemit

Mitmeid aineid, lihtsast anorgaanilisest ioonist kuni kompleksse orgaanilise molekulini, käsitatakse toksiliste ainetena. Käesolevas peatükis tuuakse näiteid toksiliste ainete klassidest, samuti antakse lühiülevaade nende levikust ja omadustest. Metallorgaanilisi ühendeid, mis on rasvlahustuvad ja käituvad keskkonnas pigem orgaaniliste ühenditena, käsitletakse metallide peatükis.</description>
    </item>
    <item rdf:about="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=toksiliste_ainete_toime_inimesele&amp;rev=1768564820&amp;do=diff">
        <dc:format>text/html</dc:format>
        <dc:date>2026-01-16T12:00:20+00:00</dc:date>
        <dc:creator>Anonymous (anonymous@undisclosed.example.com)</dc:creator>
        <title>toksiliste_ainete_toime_inimesele</title>
        <link>https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=toksiliste_ainete_toime_inimesele&amp;rev=1768564820&amp;do=diff</link>
        <description>TOKSILISTE  AINETE TOIME INIMESELE

Toksiliste ainetega saastunud keskkonna riskid inimesele

Kui kõneldakse keemiliste ainete toksilisusest ja nende ohtlikkusest inimesele, siis ärgem unustagem, et meie organism koosneb eranditult keemilistest ainetest ja elutegevuse käigus tekib meis hulk keemilisi, sealhulgas toksilisi aineid, ja osa neist pääseb keskkonda saastama. Võib koguni väita, et meie organism on keemiaga sina peal, sellepärast poleks õige arvata, et keemilised ained on inimesele igal…</description>
    </item>
    <item rdf:about="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=uelevaade_keskkonda_enamohustatavatest_toksilistest_ainetest&amp;rev=1768564820&amp;do=diff">
        <dc:format>text/html</dc:format>
        <dc:date>2026-01-16T12:00:20+00:00</dc:date>
        <dc:creator>Anonymous (anonymous@undisclosed.example.com)</dc:creator>
        <title>uelevaade_keskkonda_enamohustatavatest_toksilistest_ainetest</title>
        <link>https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=uelevaade_keskkonda_enamohustatavatest_toksilistest_ainetest&amp;rev=1768564820&amp;do=diff</link>
        <description>ÜLEVAADE KESKKONDA ENAMOHUSTATAVATEST  TOKSILISTEST AINETEST

Aromaatsed nitro- ja aminoühendid
Vaatamata sellele, et aromaatseid nitro- ja aminoühendeid (nitrobenseen, aniliin jt) on rohkesti, on nad kõik oma toksilise toime poolest sarnased. Nende põhiliseks toimemehhanismiks on see, et nende biotransformatsiooni käigus tekkivad vaheproduktid oksüdeerivad hemoglobiini hapniku mittesiduvaks methemoglobiiniks. Tagajärjeks on kudede hapnikuvaegus. Sageli esinevad närvisüsteemi funktsionaalsed häi…</description>
    </item>
</rdf:RDF>
