<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<!-- generator="FeedCreator 1.8" -->
<?xml-stylesheet href="https://ipruul.planet.ee/lib/exe/css.php?s=feed" type="text/css"?>
<rdf:RDF
    xmlns="http://purl.org/rss/1.0/"
    xmlns:rdf="http://www.w3.org/1999/02/22-rdf-syntax-ns#"
    xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
    xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/">
    <channel rdf:about="https://ipruul.planet.ee/feed.php">
        <title>Toksikoloogia - saasteainete_kaeitumisest_keskkonnas</title>
        <description></description>
        <link>https://ipruul.planet.ee/</link>
        <image rdf:resource="https://ipruul.planet.ee/lib/exe/fetch.php?media=wiki:dokuwiki.svg" />
       <dc:date>2026-04-12T08:57:12+00:00</dc:date>
        <items>
            <rdf:Seq>
                <rdf:li rdf:resource="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=saasteainete_kaeitumisest_keskkonnas:kemikaali_moiste&amp;rev=1768564836&amp;do=diff"/>
                <rdf:li rdf:resource="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=saasteainete_kaeitumisest_keskkonnas:saasteaine_keskkonnaohtlikkuse_ja_keemilise_struktuuri_vahelised_seosed&amp;rev=1768564836&amp;do=diff"/>
                <rdf:li rdf:resource="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=saasteainete_kaeitumisest_keskkonnas:saasteainete_jaotumine_keskkonna_eri_osade_vahel&amp;rev=1768564836&amp;do=diff"/>
                <rdf:li rdf:resource="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=saasteainete_kaeitumisest_keskkonnas:saasteainete_lagunemine_keskkonnas&amp;rev=1768564836&amp;do=diff"/>
                <rdf:li rdf:resource="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=saasteainete_kaeitumisest_keskkonnas:saasteainete_levimine_ja_jaotumine_keskkonnas&amp;rev=1768564836&amp;do=diff"/>
            </rdf:Seq>
        </items>
    </channel>
    <image rdf:about="https://ipruul.planet.ee/lib/exe/fetch.php?media=wiki:dokuwiki.svg">
        <title>Toksikoloogia</title>
        <link>https://ipruul.planet.ee/</link>
        <url>https://ipruul.planet.ee/lib/exe/fetch.php?media=wiki:dokuwiki.svg</url>
    </image>
    <item rdf:about="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=saasteainete_kaeitumisest_keskkonnas:kemikaali_moiste&amp;rev=1768564836&amp;do=diff">
        <dc:format>text/html</dc:format>
        <dc:date>2026-01-16T12:00:36+00:00</dc:date>
        <dc:creator>Anonymous (anonymous@undisclosed.example.com)</dc:creator>
        <title>kemikaali_moiste</title>
        <link>https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=saasteainete_kaeitumisest_keskkonnas:kemikaali_moiste&amp;rev=1768564836&amp;do=diff</link>
        <description>2011. aastal kehtivas kemikaaliseaduses käsitatakse kemikaalina ainet või valmistist, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. 

Aine on kemikaaliseaduses defineeritud kui looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või keemiline ühend koos püsivuse säilitamiseks vajalike ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega, välja arvatud lahustid, mida on võimalik ainest eraldada, mõjutamata aine püsivust või muutmata selle koostist.</description>
    </item>
    <item rdf:about="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=saasteainete_kaeitumisest_keskkonnas:saasteaine_keskkonnaohtlikkuse_ja_keemilise_struktuuri_vahelised_seosed&amp;rev=1768564836&amp;do=diff">
        <dc:format>text/html</dc:format>
        <dc:date>2026-01-16T12:00:36+00:00</dc:date>
        <dc:creator>Anonymous (anonymous@undisclosed.example.com)</dc:creator>
        <title>saasteaine_keskkonnaohtlikkuse_ja_keemilise_struktuuri_vahelised_seosed</title>
        <link>https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=saasteainete_kaeitumisest_keskkonnas:saasteaine_keskkonnaohtlikkuse_ja_keemilise_struktuuri_vahelised_seosed&amp;rev=1768564836&amp;do=diff</link>
        <description>Saasteainete keskkonnas käitumise ja keskkonnaohtlikkuse kirjeldamiseks on vaja palju andmeid, näiteks sorbtsioonivõime mullas ja setetes, bioakumuleeruvus organismides, biolagunduvus. Paljude ainete kohta neid andmeid pole ja seetõttu ei ole võimalik ka hinnata nendega seotud riski. Võttes arvesse kasutusel olevate kemikaalide tohutu suurt hulka, on kõikide vajalike andmete teadasaamine eksperimentaalsete uuringute tulemusena vähetõenäoline, nende väljaselgitamine on väga kallis ja töömahukas. …</description>
    </item>
    <item rdf:about="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=saasteainete_kaeitumisest_keskkonnas:saasteainete_jaotumine_keskkonna_eri_osade_vahel&amp;rev=1768564836&amp;do=diff">
        <dc:format>text/html</dc:format>
        <dc:date>2026-01-16T12:00:36+00:00</dc:date>
        <dc:creator>Anonymous (anonymous@undisclosed.example.com)</dc:creator>
        <title>saasteainete_jaotumine_keskkonna_eri_osade_vahel</title>
        <link>https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=saasteainete_kaeitumisest_keskkonnas:saasteainete_jaotumine_keskkonna_eri_osade_vahel&amp;rev=1768564836&amp;do=diff</link>
        <description>Mitmed neutraalsed orgaanilised ained võivad aurustuda atmosfääri normaalsetes keskkonnatingimustes. Näiteks võivad sellisteks aineteks olla mitmed tuntud saasteained, nagu DDT, dioksiinid, naftakemikaalid. Vedeliku või tahke aine lenduvust iseloomustab aururõhk. Aururõhku defineeritakse kui rõhku, mida põhjustab aine aur, mis on tasakaalus vedeliku või tahke ainega. Aururõhk suureneb temperatuuri tõustes. Näiteid ainete aururõhkude kohta leiab tabelist 4.  
Samamoodi nagu ained jaotuvad segunem…</description>
    </item>
    <item rdf:about="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=saasteainete_kaeitumisest_keskkonnas:saasteainete_lagunemine_keskkonnas&amp;rev=1768564836&amp;do=diff">
        <dc:format>text/html</dc:format>
        <dc:date>2026-01-16T12:00:36+00:00</dc:date>
        <dc:creator>Anonymous (anonymous@undisclosed.example.com)</dc:creator>
        <title>saasteainete_lagunemine_keskkonnas</title>
        <link>https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=saasteainete_kaeitumisest_keskkonnas:saasteainete_lagunemine_keskkonnas&amp;rev=1768564836&amp;do=diff</link>
        <description>Keskkonnas võivad saasteained olla muutunud teisteks sarnaste struktuuride ja omadustega ühenditeks. Samuti võivad tekkida mitmed väiksema molekulmassiga produktid. Keskkonnas lagunemise tulemusena väheneb saasteaine kontsentratsioon, lisaks muutuvad ainete füüsikalis-keemilised omadused ja ka toksiline mõju elusorganismidele. Lagunemisprotsessid võivad toimuda abiootiliselt või biootiliselt  mikroorganismide abil. 
Keskkonda sattuvate ainetega reageerivad keskkonnas olevad peamised ained, nagu …</description>
    </item>
    <item rdf:about="https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=saasteainete_kaeitumisest_keskkonnas:saasteainete_levimine_ja_jaotumine_keskkonnas&amp;rev=1768564836&amp;do=diff">
        <dc:format>text/html</dc:format>
        <dc:date>2026-01-16T12:00:36+00:00</dc:date>
        <dc:creator>Anonymous (anonymous@undisclosed.example.com)</dc:creator>
        <title>saasteainete_levimine_ja_jaotumine_keskkonnas</title>
        <link>https://ipruul.planet.ee/doku.php?id=saasteainete_kaeitumisest_keskkonnas:saasteainete_levimine_ja_jaotumine_keskkonnas&amp;rev=1768564836&amp;do=diff</link>
        <description>Et oleks võimalik ennustada kemikaalide mõju elusorganismidele ja ökosüsteemidele, peame oskama kirjeldada nähtusi, mis määravad saasteainete kontsentratsiooni eri keskkonnaosades ja organismides. Käesolevas peatükis tutvustatakse tähtsamaid orgaaniliste ainete levikut mõjutavaid protsesse ja neid määravaid ainete olulisemaid omadusi.</description>
    </item>
</rdf:RDF>
