Fosfororgaanilised insektitsiidid

Fosfororgaaniliste ühendite vastu hakati põhjalikumalt huvi tundma Teise maailmasõja ajal, kuna need ained toimivad närvimürkidena (pärsivad elutegevuseks olulise ensüümi atsetüülkoliinesteraasi AChE aktiivsust). Fosfororgaanilised ühendid on lipofiilsete omadustega vedelikud, mida kasutati insektitsiididena, aga ka sõjas närvigaasina (sariin) inimeste vastu. Need ained lagunevad keskkonnas nii keemilisel kui ka bioloogilisel teel ning palju kiiremini kui kloororgaanilised ained. Sellest hoolimata on nad akuutselt toksilised. Mitmeid fosfororgaanilisi ühendeid kasutatakse puu-, aed- ja teraviljade töötlemiseks, koduloomade (lammaste, koerte ja kasside) välisparasiitide ja mõnikord ka siseparasiitide tõrjeks, nakkushaiguste levimise piiramiseks ning kalaparasiitide hävitamiseks kalafarmides. Peamise mõjuna organismidele põhjustavad nad AChE inhibeerimist (neurotoksiin), aga ka osmoregulatsiooni häireid. Inimesel tekib kroonilise mürgituse puhul krooniline väsimus ja lihaste paralüüs.