Polüklooritud dibensodioksiinid (PCDDd) ja polüklooritud dibensofuraanid (PCDFid)

Dioksiine ei toodeta spetsiaalselt, nad tekivad kõrvalsaadustena teiste kemikaalide sünteesil ning PCBde põletamise ja vale käitlemise tagajärjel. Sageli võivad nad tekkida klorofenoolide liitumise tagajärjel tööstuslike jäätmete hoiustamiskohtades.

2,3,7,8-tetraklorodibensodioksiin (vt joonis 4) on levinuim dioksiinide esindaja ja mugavuse mõttes kutsutakse teda sageli lihtsalt dioksiiniks. Kokku on 75 PCDD teisendit. Need ained on väga stabiilsed ja lahustuvad vees väga halvasti (vähem kui 1 µg/l 20°C juures), samuti on nad piiratud lahustuvusega enamikus orgaanilistes lahustites.

Joonis 4. 2,3,7,8-tetraklorodibensodioksiin

PCDDde jääke leidub keskkonnas laialdaselt. Kõrgemad kontsentratsioonid on veekeskkonnas, eriti kalades ja kalatoidulistes lindudes. Dibensofuraanid (PCDFid, vt joonis 5) sarnanevad päritolult ja struktuurilt PCDDdele. Neil on palju teisendeid ja nagu dioksiinidki, tekivad dibensofuraanid kõrvalsaadustena teiste ainete käitlemise tagajärjel. Üldiselt saavad nad dioksiinidest vähem tähelepanu, kuna ei tekita nii raskeid keskkonnaprobleeme (vaata ka peatükki „Toksiliste ainete toime inimesele”).

Joonis 5. 2,3,7,8-tetraklorodibensofuraani struktuurivalem