anorgaanilised_toksilised_ained:metallid
Differences
This shows you the differences between two versions of the page.
| Both sides previous revision Previous revision Next revision | Previous revision | ||
|
anorgaanilised_toksilised_ained:metallid [2012/01/28 16:07] root |
anorgaanilised_toksilised_ained:metallid [2020/02/11 16:54] (current) |
||
|---|---|---|---|
| Line 1: | Line 1: | ||
| Keemikud nimetavad metallideks elemente, millel on iseloomulik metalne läige, mis on head elektrijuhid ja mis enamasti astuvad keemilistesse reaktsioonidesse kui positiivsed ioonid. Kuigi paljusid metalle peetakse toksilisteks, ei tohi unustada, et kõik metallid on looduslikud ained, mis on eksisteerinud meie planeedil selle tekkimisest alates. Erandi moodustavad inimese poolt tuumareaktsioonides saadud radioisotoobid. | Keemikud nimetavad metallideks elemente, millel on iseloomulik metalne läige, mis on head elektrijuhid ja mis enamasti astuvad keemilistesse reaktsioonidesse kui positiivsed ioonid. Kuigi paljusid metalle peetakse toksilisteks, ei tohi unustada, et kõik metallid on looduslikud ained, mis on eksisteerinud meie planeedil selle tekkimisest alates. Erandi moodustavad inimese poolt tuumareaktsioonides saadud radioisotoobid. | ||
| + | |||
| Maailmas on teada mõned näited keskkonna reostumise kohta metallidega, mis on tekkinud loodusliku maagi lagunemisel ja sealt metallide väljaleostumisel. Enamasti põhjustab metallireostust kas maakide kaevandamine või sulatamine. Samuti satuvad metallid keskkonda kütuste põletamisel, olme- ja tööstusheitvetega, kaevandustest ja metallurgiatööstusest ning põllumajandusest (pestitsiidid). | Maailmas on teada mõned näited keskkonna reostumise kohta metallidega, mis on tekkinud loodusliku maagi lagunemisel ja sealt metallide väljaleostumisel. Enamasti põhjustab metallireostust kas maakide kaevandamine või sulatamine. Samuti satuvad metallid keskkonda kütuste põletamisel, olme- ja tööstusheitvetega, kaevandustest ja metallurgiatööstusest ning põllumajandusest (pestitsiidid). | ||
| + | |||
| Inimtegevus on valdav kaadmiumi, plii, tsingi ja elavhõbeda keskkonda sattumise põhjus (inimese osatähtsus 66–97%), samas näiteks mangaan jõuab keskkonda peamiselt looduslikul teel. | Inimtegevus on valdav kaadmiumi, plii, tsingi ja elavhõbeda keskkonda sattumise põhjus (inimese osatähtsus 66–97%), samas näiteks mangaan jõuab keskkonda peamiselt looduslikul teel. | ||
| + | |||
| Paljud metallid (nt tsink, vask, raud) on teatud kontsentratsioonides hädavajalikud organismi normaalseks funktsioneerimiseks, kuid vajalikkuse läve ületamisel muutub aine organismile kahjulikuks (vt joonis 1). | Paljud metallid (nt tsink, vask, raud) on teatud kontsentratsioonides hädavajalikud organismi normaalseks funktsioneerimiseks, kuid vajalikkuse läve ületamisel muutub aine organismile kahjulikuks (vt joonis 1). | ||
| - | {{ :anorgaanilised_toksilised_ained:image001.jpg?200 |}} | + | {{:anorgaanilised_toksilised_ained:image001.jpg?direct |}}{{ :anorgaanilised_toksilised_ained:image002.jpg?direct |}} |
| - | {{ :anorgaanilised_toksilised_ained:image002.jpg?200 |}} | + | |
| Joonis 1. Nii vajalikud kui ka mittevajalikud metallid muutuvad organismidele ohtlikuks teatud kontsentratsiooni ületamisel (E – organismi elujõulisus, Kv – vajaliku aine kontsentratsioon, Kmv – mittevajaliku aine kontsentratsioon, v – võimalik vajadus üliväikestes kogustes) | Joonis 1. Nii vajalikud kui ka mittevajalikud metallid muutuvad organismidele ohtlikuks teatud kontsentratsiooni ületamisel (E – organismi elujõulisus, Kv – vajaliku aine kontsentratsioon, Kmv – mittevajaliku aine kontsentratsioon, v – võimalik vajadus üliväikestes kogustes) | ||
| + | |||
| Kui räägitakse metallidest kui keskkonna reostajatest, kasutatakse sageli terminit „raskmetallid“. Tänapäeval on väga palju erinevaid raskmetallide klassifikatsioone. Puhtalt keemilises tähenduses oleks korrektne nimetada rasketeks neid metalle, mille tihedus on suurem kui 5 g/cm3, kuid keskkonnaprobleeme käsitlevates töödes nimetatakse tavaliselt raskmetallideks kõiki metalle, mis on elusorganismidele toksilised, olenemata nende tihedusest, aatommassist jms (nt alumiiniumi tihedus on kõigest 1,5). | Kui räägitakse metallidest kui keskkonna reostajatest, kasutatakse sageli terminit „raskmetallid“. Tänapäeval on väga palju erinevaid raskmetallide klassifikatsioone. Puhtalt keemilises tähenduses oleks korrektne nimetada rasketeks neid metalle, mille tihedus on suurem kui 5 g/cm3, kuid keskkonnaprobleeme käsitlevates töödes nimetatakse tavaliselt raskmetallideks kõiki metalle, mis on elusorganismidele toksilised, olenemata nende tihedusest, aatommassist jms (nt alumiiniumi tihedus on kõigest 1,5). | ||
| + | |||
| Mittevajalikud metallid, näiteks elavhõbe või kaadmium, võivad organismi sattudes takistada organismile vajalike metallide (nt vask, tsink) kättesaadavust, tõrjudes teatud ensüümvalkudest olulised metallid välja. Tsink on rohkem kui 150 ensüümi oluline komponent. Metallid ei allu biodegradatsioonile, st organismid ei suuda neid lagundada ja nad akumuleeruvad organismides. Mida kõrgemal toiduahela tasemel organism asub, seda suurem on temas toksiliste metallide sisaldus – seda nimetatakse biomagnifikatsiooniks. Organismidel on siiski võime metallide kahjulikku mõju leevendada või kõrvaldada – detoksifikatsioon organismides toimub peamiselt aktiivsete metallide „peitmise“ teel valkude koostisse. Sellised valgud on näiteks metallotioneiinid, mis omavad hulgaliselt metalle siduvaid sulfurhüdrüül (SH) rühmi. | Mittevajalikud metallid, näiteks elavhõbe või kaadmium, võivad organismi sattudes takistada organismile vajalike metallide (nt vask, tsink) kättesaadavust, tõrjudes teatud ensüümvalkudest olulised metallid välja. Tsink on rohkem kui 150 ensüümi oluline komponent. Metallid ei allu biodegradatsioonile, st organismid ei suuda neid lagundada ja nad akumuleeruvad organismides. Mida kõrgemal toiduahela tasemel organism asub, seda suurem on temas toksiliste metallide sisaldus – seda nimetatakse biomagnifikatsiooniks. Organismidel on siiski võime metallide kahjulikku mõju leevendada või kõrvaldada – detoksifikatsioon organismides toimub peamiselt aktiivsete metallide „peitmise“ teel valkude koostisse. Sellised valgud on näiteks metallotioneiinid, mis omavad hulgaliselt metalle siduvaid sulfurhüdrüül (SH) rühmi. | ||
/data03/virt68159/domeenid/www.ipruul.planet.ee/htdocs/toksikoloogia/data/attic/anorgaanilised_toksilised_ained/metallid.1327759627.txt.gz · Last modified: 2020/02/11 16:53 (external edit)
Page Tools
Except where otherwise noted, content on this wiki is licensed under the following license: GNU Free Documentation License 1.3
