anorgaanilised_toksilised_ained:metallid
Differences
This shows you the differences between two versions of the page.
| Both sides previous revision Previous revision Next revision | Previous revision | ||
|
anorgaanilised_toksilised_ained:metallid [2012/01/28 16:18] root |
anorgaanilised_toksilised_ained:metallid [2020/02/11 16:54] (current) |
||
|---|---|---|---|
| Line 7: | Line 7: | ||
| Paljud metallid (nt tsink, vask, raud) on teatud kontsentratsioonides hädavajalikud organismi normaalseks funktsioneerimiseks, kuid vajalikkuse läve ületamisel muutub aine organismile kahjulikuks (vt joonis 1). | Paljud metallid (nt tsink, vask, raud) on teatud kontsentratsioonides hädavajalikud organismi normaalseks funktsioneerimiseks, kuid vajalikkuse läve ületamisel muutub aine organismile kahjulikuks (vt joonis 1). | ||
| - | {{:anorgaanilised_toksilised_ained:image001.jpg?direct |}}{{ :anorgaanilised_toksilised_ained:image002.jpg?direct|}} | + | {{:anorgaanilised_toksilised_ained:image001.jpg?direct |}}{{ :anorgaanilised_toksilised_ained:image002.jpg?direct |}} |
| Joonis 1. Nii vajalikud kui ka mittevajalikud metallid muutuvad organismidele ohtlikuks teatud kontsentratsiooni ületamisel (E – organismi elujõulisus, Kv – vajaliku aine kontsentratsioon, Kmv – mittevajaliku aine kontsentratsioon, v – võimalik vajadus üliväikestes kogustes) | Joonis 1. Nii vajalikud kui ka mittevajalikud metallid muutuvad organismidele ohtlikuks teatud kontsentratsiooni ületamisel (E – organismi elujõulisus, Kv – vajaliku aine kontsentratsioon, Kmv – mittevajaliku aine kontsentratsioon, v – võimalik vajadus üliväikestes kogustes) | ||
| + | |||
| Kui räägitakse metallidest kui keskkonna reostajatest, kasutatakse sageli terminit „raskmetallid“. Tänapäeval on väga palju erinevaid raskmetallide klassifikatsioone. Puhtalt keemilises tähenduses oleks korrektne nimetada rasketeks neid metalle, mille tihedus on suurem kui 5 g/cm3, kuid keskkonnaprobleeme käsitlevates töödes nimetatakse tavaliselt raskmetallideks kõiki metalle, mis on elusorganismidele toksilised, olenemata nende tihedusest, aatommassist jms (nt alumiiniumi tihedus on kõigest 1,5). | Kui räägitakse metallidest kui keskkonna reostajatest, kasutatakse sageli terminit „raskmetallid“. Tänapäeval on väga palju erinevaid raskmetallide klassifikatsioone. Puhtalt keemilises tähenduses oleks korrektne nimetada rasketeks neid metalle, mille tihedus on suurem kui 5 g/cm3, kuid keskkonnaprobleeme käsitlevates töödes nimetatakse tavaliselt raskmetallideks kõiki metalle, mis on elusorganismidele toksilised, olenemata nende tihedusest, aatommassist jms (nt alumiiniumi tihedus on kõigest 1,5). | ||
/data03/virt68159/domeenid/www.ipruul.planet.ee/htdocs/toksikoloogia/data/attic/anorgaanilised_toksilised_ained/metallid.1327760294.txt.gz · Last modified: 2020/02/11 16:53 (external edit)
Page Tools
Except where otherwise noted, content on this wiki is licensed under the following license: GNU Free Documentation License 1.3
