Kantserogeensus
Kantserogenees ehk pahaloomulise kasvaja teke on organismi reaktsioon kemikaali toimele, mis seisneb somaatiliste rakkude ebanormaalselt kiires ja kontrollimatus kasvus ja paljunemises. Arvatakse, et enamik pahaloomulisi kasvajaid on põhjustatud kemikaalidest, mida seetõttu nimetatakse kantserogeenideks ja mida nende teadaolevate rakusiseste interaktsioonide iseloomu tõttu omakorda klassifitseeritakse mitmesse rühma. Vaadeldes pahaloomuliste ehk vähkkasvajate teket (onkogeneesi) üldisemas plaanis, eristuvad selles üksteisele järgnevad etapid:
- initsieerimine – raku kontakteerumine kantserogeeniga, mis põhjustab geneetilise muundusena DNA-adukti, millega on kasvaja initsieeritud. Protsess on pöördumatu ja selle tulemusel rakk muutub preneoplastiliseks;
- transformeerumine – muundunud rakus aktiveeritakse onkogeen ning inaktiveeritakse supressorgeen. Raku apoptoosivõime alaneb. Raku replikatsiooni käigus eelmises etapis tekkinud geneetiline muutus kantakse üle uude rakku, mille tagajärjel tekib neoplastiline rakk;
- promotsiooni etapil toimub tavaliselt korduvkontakt ainega, mis võimendab geeni ekspressiooni. Korduvkontaktid initsiaatoriga võivad anda kasvaja ka ilma promootorita, sellisel juhul tekib healoomuline kasvaja;
- progresseerumise etapis võivad neoplastilised rakud muuta fenotüüpi ning muutuda pahaloomulisteks, kontrollimatult kasvavateks rakkudeks. Kujunebki välja vähkkasvaja.
Ajalooliselt olid nõgi ja kivisöetõrv esimesteks teadaolevateks kantserogeenideks juba 18. sajandil, kuna Inglismaal korstnapühkijate seas levinud munandikoti kasvajate põhjustajaks peeti nõe ja kivisöetõrva koostises olevaid aineid ja selline fataalne kutsehaigus ilmnes väga paljudel korstnapühkijatel, avaldudes kõige sagedamini nendel, kes olid seda ametit pidama hakanud noores eas. Kõiki toksilisi kemikaale, tänapäeval eriti uusi väljatöötatud kemikaale testitakse kantserogeensuse suhtes, kasutades selleks mitmesuguseid testloomi. Testides saadud informatsiooni alusel liigitatakse kemikaalid rühmadesse. Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri (IARC – International Agency for Research on Cancer) ettepanekul on kemikaalid kantserogeensuse põhjal jaotatud viide rühma, mis on esitatud tabelis 3. Tabel 3. Kantserogeenide klassifikatsioon Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri järgi
Tähis Rühm Info hulk kantserogeensuse kohta Näiteid kemikaalidest 1 Kindel kantserogeen Piisav inimese puhul Arseen, aflatoksiin, benseen, östrogeenid, vinüülkloriid, tubakasuits 2A Tõenäoline kantserogeen Piiratud inimese, piisav looma puhul Bens(a)-antratseen, dietüülnitrososamiin, PCB-d, kaadmium 2B Võimalik kantserogeen Piiratud inimese, ebapiisav looma puhul TCDD, stüreen, uretaan, tetraklorometaan, heksaklorobenseen 3 Klassifitseerimata Ebapiisav inimese ja looma puhul Diasepaam, aniliin, dieldriin 4 Tõenäoliselt mitte kantserogeen Ükski põhjalikest toksilisuse testidest ei näita kantserogeensust Kaprolaktaam
Euroopa Liidu CLP-määruse (Classification, Labelling and Packaging) alusel on kantserogeensed ained klassifitseeritud kolme kategooriasse, mille tunnused on määratud järgmiselt:
- kategooria kantserogeenid – ained, mis teadaolevalt on inimestele kantserogeensed ja mille kohta on piisavalt tõendeid, mis näitavad põhjuslikku seost inimese ainega kokkupuutumise ja pahaloomulise kasvaja tekke vahel;
- kategooria kantserogeenid – ained, mida tuleb käsitleda kui inimesele kantserogeenseid ja mille kohta on piisavalt tõendeid oletamaks, et inimese kokkupuude ainega võib põhjustada vähktõppe haigestumist. Tõendite allikana on ette nähtud pikaajalised loomkatsed ning muu asjakohane teave;
- kategooria kantserogeenid – ained, mis võivad inimese tervist kahjustada tõenäolise kantserogeense toime tõttu, kuid mille puhul olemasolev teave ei ole piisav põhjendatud hinnangu andmiseks. Nende ainete kohta on mõned loomkatsete käigus saadud tõendid, kuid need ei ole piisavad aine liigitamiseks 2. kategooriasse.
Analoogiline klassifikatsioon on sama määruse lisas kehtestatud ka mutageensete ainete jaotamisel kolme kategooriasse (1., 2. ja 3. kategooria mutageenid).
