Kemikaalide koostoime organismis
Enamik toksikoloogiauuringutest tehakse eksperimentaalselt konkreetsete kemikaalide toime väljaselgitamise eesmärgil. Selliseid steriilseid keskkonnatingimusi, kus organismile avaldab mõju vaid üks kemikaal, esineb praktikas väga harva. Tavaliselt on keskkonnas samal ajal mitu ainet ja seega ka elustik puutub kokku aineseguga, mis võib tekitada toksiliste toimete mitmesuguseid kombinatsioone. Kemikaalisegude summaarne toksiline toime võib väga palju erineda üksikute kemikaalide toimest. Järgnevalt on esitatud organismile samal ajal toimivate kemikaalide vastasmõjude ehk interaktsioonide võimalikud kombinatsioonid:
- aditiivne toime – seisneb kahe toksikandi samaaegses kokkupuutes organismiga ning kemikaalide toksilised toimed liituvad. Selline olukord ilmneb sageli siis, kui kemikaalide toksiliste toimete mehhanismid on sarnased;
- sünergeetiline toime – kahe samal ajal toimiva kemikaali koosmõju organismile on suurem, kui võiks olla nende toimete summaarne mõju. Seda kasutatakse mõnikord praktikas vajaliku toksikandi toime võimendamiseks (nt lisades insektitsiidile selle toksilist toimet suurendavat ainet);
- antagonistlik toime esineb juhtudel, kui samaaegselt organismile mõjuvate kemikaalide toime on väiksem, kui kummagi kemikaali eraldivõetuna toksilistest toimetest võiks eeldada. Sellisel juhul toimub ühe kemikaali toime inhibitsioon (toime pidurdamine) teise samal ajal organismiga kokkupuutes oleva kemikaali tõttu. Sellist toksilisuse vähenemise efekti kasutatakse mõnikord antidootide (ehk vastumürkide) väljatöötamisel. Antagonistliku toime biokeemilised mehhanismid võivad olla väga erinevad, näiteks funktsionaalne antagonism, mis tasakaalustab toksilisi toimeid, või keemiline antagonism – antagonist (üks kemikaalidest) reageerib teise toksikandiga ning produktil ei ole samaväärset toksilist toimet. Antagonistid võivad toimida ka retseptortasandil, pärssides kemikaali seostumist raku retseptoriga (retseptorantagonism), või muuta toksilise kemikaali võimet organismis imenduda (dispositsiooniline antagonism).
Keskkonnas on mitmesuguste saasteainete samaaegse leviku ning kokkupuute võimalusi väga palju, seega on toksikantide vastastoimete uurimine küllalt oluline võimalike võimendusefektide, aga ka antagonistlike või aditiivsete toimete tundmiseks. Kuna organismide mitmekesisus ja liigisisene heterogeensus keskkonnas on samuti nimetatud interaktsioone mõjutavad tegurid, võivad mõnel juhul olla toksikantide koosmõjul ettearvamatud tagajärjed.
Selle osa kirjandus: Püssa, Tõnu (2005), Toidutoksikoloogia, Eesti Põllumajandusülikool, Tartu Walker, C.H., et al (2001), Principles of Ecotoxicology, Taylor &Francis Timbrell, John (2003), Introduction to Toxicology, Taylor &Francis Harrington, J.M., Gill, F.S. (1992), Occupational Health, Oxford Internetist : Rene Truhaut (Wikipedia)
