Toksikoloogia

Kemikaalide toimed organismile

Toksilised toimed, mida kemikaalid võivad organismile avaldada, võib jagada sõltuvalt organismi või kudede kahjustuse iseloomust järgmiselt:

1. üldtoksiline toime – organismi üldine toksikoos;
2. düstroofiline toime – rakkude või kudede kahjustamine;
3. genotoksiline toime – geneetilise materjali (DNA, RNA) muutmine;
4. mutageenne toime – pöördumatute muudatuste esilekutsumine organismi pärilikkuse kandjates (kromosoomides, geenides);
5. kantserogeenne toime – pahaloomuliste kasvajate tekitamine;
6. gonadotroopne toime – sugurakkude kahjustamine (arengu pärssimine, hävitamine, muutmine mittetäisväärtuslikeks);
7. teratogeenne toime – embrüonaalsete häirete põhjustamine (loote väärarengud, defektid);
8. reproduktiivtoksiline toime – normaalsete järglaste saamist mõjutavad muutused organismis;
9. sensibiliseeriv toime – organismi muutmine mõne aine suhtes ülitundlikuks, mille tagajärjel tekivad allergilised reaktsioonid ja haigused.

On ka kemikaale, mille toksiline toime tekitab samal ajal mitmeid kahjustusi. CLP-määrus (Classification, Labelling and Packaging) klassifitseerib ained spetsiifilise toime alusel inimese tervisele kantserogeenseteks, mutageenseteks ning reproduktiivtoksilisteks, jaotades eespool loetletud toksilised toimed üldisemasse skeemi. Organismi täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks on vaja loomulikult vältida kõiki eespool loetletud toksilisi toimeid ning kasutada neid toimeid põhjustada võivaid kemikaale ohutul viisil. Erilist tähelepanu on viimastel aastatel pühendatud genotoksiliste ainete, kantserogeenide ning reproduktiivtoksilisust põhjustavate ainete avastamisele ja nende kasutamise vähendamisele. Vaatleme järgnevalt põhjalikumalt kantserogeensete ainete uuringutes tuvastatud toksiliste toimete ilminguid ning kantserogeneesi kui organismis pahaloomulise kasvaja väljakujunemise kulgu.