Toksiliste toimete uurimine
Kemikaal võib esile kutsuda väga mitmesuguseid toksilisi toimeid. Kui tehakse katseid testorganismide uurimiseks toksikantide toime suhtes, siis on oluline kindlaks määrata, milliseid toksilisi toimeid uuritakse ja milliseid testorganisme kasutatakse, millistes dooside diapasoonis kemikaale kasutatakse ning millise kokkupuuteajaga (akuutse ja kroonilise toksilisuse testid) toksilisuse test läbi viiakse. Toksikoloogilistes testides fikseeritakse nimetatud tingimused võimalikult täpselt, et testide tulemused oleksid korratavad. Kuna testorganismid on bioloogilised objektid, siis suurim probleem toksikoloogilistes uuringutes on bioloogilise materjali heterogeensus ning sellest tulenev toksilise toime hajuvus.
Toksiliste toimete uurimise teste tehakse kahel eesmärgil: 1) sellise doosi (või aine kontsentratsiooni) määramine, mis ei avalda testorganismidele kahjulikku toimet (ohutute dooside leidmine); 2) sellise doosi (või aine kontsentratsiooni) määramine, mis põhjustab teatavat toimet (ravimite väljatöötamine).
Toksilisi toimeid võib käsitleda ka nii, et mõni neist on pöörduva iseloomuga (toksiline toime on lühiajaline ja täielik tervenemine võimalik), teised aga pöördumatu iseloomuga (pärast toksikandi mõju lakkamist organismi normaalne talitus ei taastu).
Pöörduva iseloomuga toksilised toimed esinevad tavaliselt väiksemate dooside, lühiajalise toime ja sageli ka rakendatava ravi tulemusel.
