Kõrvalsaadusena tekkivad saasteained
Kõrvalsaadusena tekivad saasteained nii tööstus- kui ka igapäevakasutusest. Kasulike omadusteta kõrvalsaadused, mis tekivad lisandina teiste ainete tootmisel või kasutamisel, moodustavad eraldi toksiliste ainete rühma. Tuntumad nendest on põlemisel eralduvad dioksiinid ja furaanid. Dioksiinid tekivad põlemisel ning satuvad esmalt suitsuga õhku, hiljem sadenevad pinnasesse ja vette. Aine keemilistest omadustest lähtuvalt kogunevad dioksiinid organismide rasvkoes, veekogude põhjasetetes ning pinnases. Dioksiinid akumuleeruvad toiduahelas ja jõuavad ka inimeste toidulauale. Dioksiinidest ja teistest olulisematest kõrvalsaadusena tekkivatest toksilistest ainetest on juttu ka peatükis Arvo: Toksiliste ainete peamised klassid (linkida). Dioksiinide mõjust inimesele on juttu peatükis Hubert (linkida).
Põlemise mürgised kõrvalsaadused tekivad prügi põletamisel madalal temperatuuril, kuna prügis leidub piisavalt halogeenühendeid (kloor, broom, fluor) sisaldavaid materjale. Suurtes kogustes moodustub dioksiine ja teisi ohtlikke põlemise kõrvalsaadusi prügilasse ladestatud ja muude jäätmete põlengutel. Väikestes ahjudes ning lõkkes põletamisel ei saavutata kunagi nii kõrget temperatuuri, et vältida ohtlike kõrvalsaaduste tekkimist ning saavutada täielikku põlemist. Põlemisel vabaneb toodetest ka teisi, seal kasutatud ohtlikke aineid. Kogu prügi põletamisel tekkiv ohtlik heide võib olla väga suur ning sissehingamisel mürgine ka põletajale endale. Prügi põletamine on Eestis keelatud, kuid ajalooliste traditsioonide ning elanikkonna väikese teadlikkuse tõttu on see komme visa kaduma.
