Ohtlike kemikaalide loodusesse sattumise piiramine
Nagu juba mainitud, osalevad inimesed nii ohtlike ainete loodusesse sattumisel kui ka nende keskkonda jõudmise vältimisel. Ohtlike kemikaalide loodusesse sattumise piiramisel on esmaseks teadmine, kuidas aine kasutamine mõjutab loodust ning seeläbi ka inimest. Kas aine kasutamisest saadav kasu ületab hiljem tekkiva keskkonnakahju. Millised on need meetmed, millega soovimatuid mõjusid vältida. Tihti peetakse majanduslikku kasu keskkonnahuvidest tähtsamaks ja keskkond oleks justkui lõputu ning tasuta. Teadmiste puudumine viib selleni, et pikaajalisi mõjusid uute ainete puhul ei osata ette näha. Tänapäeval on tehnika ja teadus juba niivõrd arenenud ning inimkond nii mõnedki valusad õppetunnid saanud. Seetõttu tehakse keskkonnamõjud kindlaks ainete omadustel põhinevate mudelite ja testsüsteemide kaudu. Ohtlike mõjude ilmnemisel välditakse uute ainete turule lubamist ja sellega piiratakse ohtlike ainete hulga suurenemist keskkonnas. Saasteaine keskkonnaohtlikkuse ja keemilise struktuuri vahelised seosed(linkida Kaja alapealkirjale) on täpsemalt toodud peatükis Kaja.
Selle õppematerjali eesmärk ei ole üles lugeda kõiki ohtlike ainete kasutusvaldkondi, vaid teadvustada, et ohtlikud ained ümbritsevad meid kõikjal meie igapäevategevustes. Kõigil on võimalus nende vähendamiseks ka ise midagi ära teha, eelkõige tarbida mõõdukalt ja vajaduse järgi ning käituda oma jäätmetega parimal võimalikul viisil. Meie elukeskkonna inimväärsena hoidmiseks ja loodusressursside säästmiseks tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnahoidlikult koguda ja käidelda. Tavakodanik saab täpsemat infot Eestis kehtiva jäätmete sorteerimise (http://www.envir.ee/1003 linkida sõna sorteerimine võimalusel sellele jäätme osakonna infolehele) ja äraandmise korra kohta kohalikult omavalitsuselt ning Keskkonnaministeeriumi kodulehelt (http://www.envir.ee/625 võimalusel linkida sellele lehele).
