Materjalide omaduste muutmiseks kasutatavad lisandid
Materjalide väljatöötamisel soovitakse neile anda eri tingimustesse sobivaid omadusi. Tihti arendatakse materjali vastupidavust tõstvaid omadusi, et suurendada tulekindlust, vetthülgavust või toodete üldist vastupidavust. Näiteks on keskkonnaohtlikuks osutunud plastmaterjalidele tulekindlust lisavad broomiühendid (polübroomitud difenüüleetrid (PBDE) ja heksabromotsüklododekaan (HBCDD)). Broomiühendeid kasutatakse laialdaselt elektroonikaseadmetes, ehitusmaterjalides ning tekstiilides leegiaeglustina, et vältida toodete süttimist kuumenemisel.
Igapäevaelus puutume kokku ka perfluoroühenditega, mille kasulik omadus on suurendada pindade nakkumatust ja vetthülgavust. Perfluoroühendeid kasutatakse näiteks praepannidel ning veekindlates tekstiilides (joped, telgid jne). Samuti on perfluorooktaanhape (PFOA) ja perfluorooktaansulfonaat (PFOS) laialdaselt tarvitusel elektroonikaseadmetes. Elektroonikas neile alternatiive pole leitud, mis tähendab, et hoolimata nende teada olevatest ohtlikest omadustest jätkatakse nende tootmist ja kasutamist. Selliste ainete keskkonda sattumist saab piirata ainult kontrollitud jäätmekäitluse abil: võimalikult palju ohtlikke aineid tuleb koguda kokku ning käidelda nii, et neid keskkonda ei jõua.
