saasteainete_kaeitumisest_keskkonnas:saasteainete_jaotumine_keskkonna_eri_osade_vahel:aine_jaotumine_-_vesi-elusorganismid

Väga lihtsustatult võib ka elusorganismide ja vee vahelist jaotust kirjeldada sarnaselt eelnevate näidetega. Eeldades tasakaalu kala ja vee vahel: Kkala-vesi= Ckala/C vesi (8), kus Kkala-vesi on kala ja vee vaheline jaotuskoefitsient, Ckala on saasteaine kontsentratsioon kalas ja Cvesi on saasteaine kontsentratsioon vees. Seda elusorganismi ja vee vahelist jaotuskoefitsienti tuntakse biokontsentratsiooni tegurina ja tähistatakse BCF. Biokontsentratsiooni teguri teadmine on tähtis just veeorganismide puhul, sest nende elukeskkond – vesi – on olulisim orgaaniliste saasteainete allikas. Veeorganismide puhul on näidatud, et esineb tihe seos BCF ja aine lipofiilsuse vahel, seetõttu ainete bioakumulatsiooni elusorganismidesse on võimalik kvantitatiivselt hinnata Kow alusel. Seda juhul, kui saasteaine omastatakse ja eemaldatakse organismist peamiselt passiivse difusiooni teel ja saasteaine metabolism on väikse tähtsusega. Ainete BCF ja KOW vahelist seost kirjeldab üldiselt järgmine võrrand: log BCForganism =a log KOW + b (9). Seos bioakumulatsiooni ja logKOW vahel tugineb analoogiale saasteaine jaotumisel kala lipiidide ja vee ning n-oktanooli ja vee vahel. Kui on tegemist mittepolaarsete saasteainetega, mis väga lipofiilsed, akumuleerub saasteaine veeorganismidesse ja aine kahjulik toime võib avalduda isegi juhul, kui kontsentratsiooni vees on väga madal.

Tabel 4. Orgaaniliste ainete füüsikalis-keemilisi omadusi

/data03/virt68159/domeenid/www.ipruul.planet.ee/htdocs/toksikoloogia/data/pages/saasteainete_kaeitumisest_keskkonnas/saasteainete_jaotumine_keskkonna_eri_osade_vahel/aine_jaotumine_-_vesi-elusorganismid.txt · Last modified: 2020/02/11 16:54 (external edit)