Toksiliste ainete põhjustatavad võimalikud tervisekahjustused
Joonis 2. Mürkide toime inimorganismile võib avalduda väga erineval moel
Mürkide toksikokineetika ja toksikodünaamika sõltub eelkõige nende keemilistest omadustest. Organismi pääsenud toksiliste ainete esmaseks ründeobjektiks on maks, kus tänu CytP450 süsteemile toimub ksenobiootikumide katalüüsitav hüdroksüülimine, mis tekitab uusi funktsionaalseid rühmi. Järgmises faasis läbivad need konjugatsioonireaktsioone, mille tulemusel muutuvad toksilised ühendid bioinaktiivseteks ja nad väljutatakse organismist. Maksa töövõimel on siiski oma piir. Kui selle koormus osutub liiga suureks, hakkab maksarakkude vahele kogunema rasva, seejärel areneb maksapõletik ja lõpuks kujuneb maksatsirroos. Seda seisundit iseloomustab maksarakkude asendumine sidekoega, mille tõttu maksa funktsioon raugeb. Kaugele arenenud maksatsirroos on tüüpiline alkohoolikute surma põhjus. Et maks suudaks sünteesida paljusid elutegevuseks vajalikke aineid ja organismi vabastada toksilistest ainetest, on vaja hoolt kanda maksa pideva töövõimelisuse säilitamise eest. Enamhaavatav toksiliste ainete suhtes on närvisüsteem. Närvisüsteemi kahjustavad kõik raskmetallid, orgaanilised lahustid, nafta-, kivisöe- ja põlevkivisaadused, aromaatsed süsivesikud, väävelsüsinik, süsinikmonooksiid, pestitsiidid ja paljud muud kemikaalid. Neurotoksilisele toimele on iseloomulikud järgmised tunnused: - väsimus, - halb enesetunne, - isutus, - iiveldus, - peavalu, - uimasus, - rahutust, - tasakaaluhäired, - valud, - mäluhäired ja - vääraistingud. Atsetüülkoliinesteraasi pärssivad ained (antikoliinesteraasid) tekitavad halvatusi. Hingamiskeskust blokeerivad mürgid (nt narkootikumide suured annused või tsüaankaalium) võivad põhjustada äkksurma. Neurotoksilise toimega ainete poolt põhjustatud närvisüsteemi häireid käsitletakse ka toksilise stressisündroomina, millel on kolm staadiumi: hüpersteeniline – võib käsitleda närvisüsteemi pingeseisundina; hüposteeniline – ilmnevad närvisüsteemi funktsioonide pärssumise tunnused ja orgaaniline psühhosündroom, kui närvirakkudes tekivad pöördumatud struktuursed muutused. Üheks mürkidest ohustatud elundiks on ka neerud, sest valdav enamik organismi pääsenud mürkainetest või nende metaboliitidest väljutatakse neerude kaudu. Potentsiaalne kahjustus on eriti suur nende mürkide korral, mis organismis ei transformeeru ja läbivad neerude filigraanse filtersüsteemi oma algsete toksiliste omadustega, mis on iseloomulik näiteks elavhõbedale, kaadmiumile, pliile ja teistele raskmetallidele.
