Toksiliste ainete sattumine organismi
Toksilised ained satuvad organismi hingamisteede kaudu (gaasid, aurud, aerosoolid, tolm), seedeelundite kaudu (allaneelamise teel) või läbi naha ja limaskestade. Tänu aastakümneid kestnud tööle keskkonna saastatuse vähendamiseks on nii mõnegi toksilise aine sisaldus õhus märkimisväärselt alanenud. Üheks positiivseks näiteks on keskkonna saastatuse vähenemine pliiga pärast seda, kui loobuti pliivärvidest, plii kasutamisest trükitööstuses ja etüleeritud bensiini tarbimisest. Samas seoses uute keemiliste ainete kasutusele võtmisega, paljude kemikaalide tootmismahtude suurenemisega, tööstuse ja transpordi intensiivse arenguga ning pestitsiidide ulatusliku kasutamise tõttu on keskkonna saastumine jätkuvalt aktuaalne. Ei saa arvestamata jätta ka loodusjõudude osa keskkonna saastajana. Näiteks ainuüksi 1991. aastal asetleidnud Pinatubo (Filipiinid) vulkaanipurske tagajärjel sattus atmosfääri 20 miljonit tonni vääveldioksiidi, 800 000 tonni tsinki, 1000 tonni kaadmiumi, 800 tonni elavhõbedat jne. Kui arvestada sadade maapealsete ja meresügavustes tegutsevate vulkaanide olemasoluga, siis on mõistetav selle ohuallika tõsidus. Tänapäeval on teadvustatud, et geoloogia probleemid on seotud ka inimkonna tervise probleemidega, mistõttu juba 1996. aastal loodi Rahvusvahelise Geoloogia Seltside Liidu juurde geoloogilise meditsiini (medical geology) töörühm.
