Polütsüklilised aromaatsed süsivesikud (PAH)
Paljud tänapäeva inimtegevuses kasutatavad ained, näiteks toornafta ja mitmed selle saadused, kivisüsi, tõrv, kütteõli, sealhulgas põlevkiviõli, ja nende põlemise tagajärjel tekkiv suits, tahm ja aerosoolid, sisaldavad polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke (PAH – polycyclic aromatic hydrocarbons). Nende üldine toime piirdub enamasti naha ja limaskestade ärritusnähtudega. Erilist tähelepanu pälvivad nad aga selle poolest, et on inimesele kantserogeense, mutageense ja teratogeense toimega ning oma suure leviku tõttu ohustavad sel viisil suurt osa elanikkonnast. Üheks kantserogeensete omaduste poolest tuntud PAHiks on benso(a)püreen, mida leidub ka tubakasuitsus. See aine võib organismi pääseda sissehingamise, allaneelamise või naha kaudu. Verre pääsenud benso(a)püreen püsib seal lühikest aega, küll aga koguneb kiiresti rasvarikastesse kudedesse, ka rinnanäärmetesse. Paljud uurimised on kinnitanud, et benso(a)püreen võib põhjustada vähkkasvajat nahal, kusepõies, kopsudes, munandites, rindades ja muudes paikmetes. On andmeid, et see aine kahjustab spermatogeneesi ja immuunsüsteemi.
