Süsinik(mono)oksiid (CO) ehk vingugaas
Süsinikoksiid on värvuseta, lõhnatu ja maitsetu õhust kergem gaas. Ta võib tekkida kõikjal, kus on tingimused süsinikku sisaldavate ainete mittetäielikuks põlemiseks. Toksilise toimega gaasidest on süsinikoksiid kõige enam levinud: seda leidub utmisel tekkivates gaasides (20–30%), sisepõlemismootorite heitegaasides (1–3%), lõhkamisgaasides (kuni 60%) ja tubakasuitsus (0,5– 1%). Looduslik maagaas, mida kasutatakse energeetikas ja kodumajapidamises, süsinikoksiidi ei sisalda. Keemiatööstuses on süsinikoksiid lähteaineks atsetooni, metanooli, metaani ja mitmete teiste ainete sünteesimisel. Süsinikoksiidi suure leviku tõttu võib tema poolt põhjustatud mürgistusi ette tulla nii mitmesugustes tootmisharudes kui ka olmes. Organismi satub süsinikoksiid sissehingatava õhuga ja väljub kopsude kaudu, kusjuures ainult tühine osa oksüdeerub organismis süsihappegaasiks. Süsinikoksiidimürgistus on kas äge (akuutne) või krooniline. Äge mürgistus tekib süsinikoksiidi suurte koguste sissehingamisel, mida tänapäeval võib juhtuda ainult avariiolukorras või ohutusnõuete jämeda rikkumise korral. Krooniline mürgistus kujuneb süsinikoksiidi väikeste kontsentratsioonide pikaajalise toime tagajärjel. Süsinikoksiid on tüüpiline veremürk, sest ta ühineb hemoglobiiniga erakordselt kergesti, moodustades hapnikuga mitteühineva karboksühemoglobiini. Tagajärjeks on kudede hapnikuvaegus. Et hemoglobiini afiinsus süsinikoksiidi suhtes on 300 korda suurem kui hapniku suhtes, siis leiame oksühemoglobiini (hapnikuga ühinenud hemoglobiini) ja karboksühemoglobiini võrdseid koguseid veres juhul, kui sissehingatavas õhus on hapnikku 20,9% ja süsinikoksiidi 0,07%. Lisaks hemoglobiini inaktiveerumisele ja kudede hapnikuvaegusele blokeerib süsinikoksiid hemiinensüüme, avaldades otsest mõju närvikoele. Tõenäoliselt just sellega on seletatav süsinikoksiidi väikeste kontsentratsioonide toksiline toime, mida täheldatakse juba siis, kui karboksühemoglobiini sisaldus veres pole nimetamisväärselt tõusnud.
Tabel
Süsinikoksiidi mürgistuse sümptomid olenevalt karboksühemoglobiini sisaldusest veres Hb-CO% SÜMPTOMID
5–10 kerged nägemishäired
10–20 peavalu, väsimus, ebamugavustunne, südamepekslemine, kiire hingamine 20–30 uimasus, teadvusehäired, jäsemete nõrkus, halvatusenähud 30–40 teadvusetus, halvatus, kehatemperatuuri langus, katkendlik hingamine 40–60 surm 10 minuti kuni 1 tunni jooksul
» 60 % surm mõne minuti jooksul
Ägedate mürgistuste kergele astmele on iseloomulik peavalu, peapööritus, õhupuudustunne, üldine nõrkus, apaatsus, iiveldus. Nahk ja limaskestad on kahvatud või roosakad, südametegevus kiire, vererõhk tõusnud, lihase toonus alanenud. Kui inimene pääseb saastatud keskkonnast viivitamatult välja värske õhu kätte, siis kõik mürgistuse sümptomid mööduvad kiiresti. Keskmise raskusega mürgistuste korral esinevad ülalnimetatud tunnused, kuid märgatavalt intensiivsemal kujul. Algul tekib motoorsete keskuste halvatus, kusjuures teadvus säilub. Inimene saab aru tekkinud ohu suurusest, tahab ohtlikust keskkonnast väljuda, kuid ei suuda oma soovi realiseerida. Järgneb teadvuse kadumine. Kui teadvusetus kestab lühikest aega, võib see kiire abi korral kiiresti taastuda ja inimene täiesti tervistuda. Niisugused mürgistused tekivad sageli autoremontimise ajal, kui seda tehakse kinnises garaažis töötava mootoriga. Rasket süsinikoksiidimürgistust iseloomustab komatoosne seisund. Tekivad krambid, lihased muutuvad kangeks, hingamine on pinnapealne, südametegevus kiire. Kui abi hilineb, järgneb teadvuse kadumine ning surm südame seiskumise ja ajuturse tagajärjel. Hukkunu nahk on üleni roosakas või kahvatu naha taustal on nähtavad ulatuslikud erepunased laigud. Rasket süsinikoksiidimürgistust läbipõdenud inimestel esinevad sageli mälulüngad või mälukaotus toimunu kohta. Tänapäeval on märksa aktuaalsem krooniline süsinikoksiidimürgistus, sest see kujuneb madalate süsinikoksiidi kontsentratsioonidega pikaajalise kokkupuute korral. Just niisuguses keskkonnas elavad miljonid suitsetajad (kannatavad ka passiivsed suitsetajad), suurte linnade transpordisõlmede ja süsinikoksiidi genereerivate tehaste läheduses elavad inimesed. Kroonilise mürgistuse tunnusteks on peavalu, unehäired, närvilisus, kiire väsimus, närvivalud, südamelihase kahjustuse tunnused, pulsi kiirenemine. Kroonilise süsinikoksiidimürgistuse diagnoosimise oluliseks kriteeriumiks on karboksühemoglobiini sisalduse määramine veres, mis sel juhul tavaliselt ületab 10%.
