Mõned anorgaanilised ained on vähetoksilised, kuid tekitavad siiski keskkonnas probleeme, kuna neid satub sinna väga suurtes kogustes. Sellisteks anioonideks on näiteks nitraadid ja fosfaadid, mis veekogudesse sattudes võivad esile kutsuda eutrofeerumist ja sellega kaasnevaid veeõitsenguid (vaata ka peatükki „Sinivetikate toksiinid”).
See omakorda võib põhjustada veesambas hapnikusisalduse järsku vähenemist. Vee madal hapnikusisaldus võib muuta mitmed toksilised ained organismidele kättesaadavamaks. Näiteks on organismid sunnitud sellisel juhul pumpama üle oma respiratsioonipindade rohkem vett, et tagada vajalik hapnikukogus. Sellega kaasneb aga, et üle respiratsioonipindade liigub ka oluliselt rohkem toksilisi aineid ja rasvlahustuvad ained satuvad sealt hõlpsasti organismi.
Näiteks põllumajanduses kasutatavad suured nitraadikogused võivad teatud tingimustes palju kurja tekitada. Anaeroobsetes tingimustes võib nitraat üle minna nitritiks, mis omakorda võib moodustada inimeste ja loomade vere hemoglobiiniga suhteliselt püsivaid komplekse, mida kutsutakse methemoglobiiniks. See kompleks vähendab hemoglobiini hapnikusidumisvõimet. Methemoglobineemia võib olla eriti ohtlik väikelastele. Samuti on täheldatud kalamajandites kalade suurt suremist methemoglobineemia tagajärjel.
