kemikaalide_toksilise_toime_hindamine
Differences
This shows you the differences between two versions of the page.
| Both sides previous revision Previous revision Next revision | Previous revision | ||
|
kemikaalide_toksilise_toime_hindamine [2012/04/08 18:16] root |
kemikaalide_toksilise_toime_hindamine [2020/02/13 14:16] (current) root |
||
|---|---|---|---|
| Line 7: | Line 7: | ||
| - | {{ :joonis7.gif |}} | + | {{ :kemikaalide_toksilise_toime_hindamine:joonis7.jpg |}} |
| - | + | ||
| Line 244: | Line 242: | ||
| Kantserogenees ehk pahaloomulise kasvaja teke on organismi reaktsioon kemikaali toimele, mis seisneb somaatiliste rakkude ebanormaalselt kiires ja kontrollimatus kasvus ja paljunemises. Arvatakse, et enamik pahaloomulisi kasvajaid on põhjustatud kemikaalidest, mida seetõttu nimetatakse kantserogeenideks ja mida nende teadaolevate rakusiseste interaktsioonide iseloomu tõttu omakorda klassifitseeritakse mitmesse rühma. Vaadeldes pahaloomuliste ehk vähkkasvajate teket (onkogeneesi) üldisemas plaanis, eristuvad selles üksteisele järgnevad etapid: | Kantserogenees ehk pahaloomulise kasvaja teke on organismi reaktsioon kemikaali toimele, mis seisneb somaatiliste rakkude ebanormaalselt kiires ja kontrollimatus kasvus ja paljunemises. Arvatakse, et enamik pahaloomulisi kasvajaid on põhjustatud kemikaalidest, mida seetõttu nimetatakse kantserogeenideks ja mida nende teadaolevate rakusiseste interaktsioonide iseloomu tõttu omakorda klassifitseeritakse mitmesse rühma. Vaadeldes pahaloomuliste ehk vähkkasvajate teket (onkogeneesi) üldisemas plaanis, eristuvad selles üksteisele järgnevad etapid: | ||
| + | |||
| 1) initsieerimine – raku kontakteerumine kantserogeeniga, mis põhjustab geneetilise muundusena DNA-adukti, millega on kasvaja initsieeritud. Protsess on pöördumatu ja selle tulemusel rakk muutub preneoplastiliseks; | 1) initsieerimine – raku kontakteerumine kantserogeeniga, mis põhjustab geneetilise muundusena DNA-adukti, millega on kasvaja initsieeritud. Protsess on pöördumatu ja selle tulemusel rakk muutub preneoplastiliseks; | ||
| + | |||
| 2) transformeerumine – muundunud rakus aktiveeritakse onkogeen ning inaktiveeritakse supressorgeen. Raku apoptoosivõime alaneb. Raku replikatsiooni käigus eelmises etapis tekkinud geneetiline muutus kantakse üle uude rakku, mille tagajärjel tekib neoplastiline rakk; | 2) transformeerumine – muundunud rakus aktiveeritakse onkogeen ning inaktiveeritakse supressorgeen. Raku apoptoosivõime alaneb. Raku replikatsiooni käigus eelmises etapis tekkinud geneetiline muutus kantakse üle uude rakku, mille tagajärjel tekib neoplastiline rakk; | ||
| + | |||
| 3) promotsiooni etapil toimub tavaliselt korduvkontakt ainega, mis võimendab geeni ekspressiooni. Korduvkontaktid initsiaatoriga võivad anda kasvaja ka ilma promootorita, sellisel juhul tekib healoomuline kasvaja; | 3) promotsiooni etapil toimub tavaliselt korduvkontakt ainega, mis võimendab geeni ekspressiooni. Korduvkontaktid initsiaatoriga võivad anda kasvaja ka ilma promootorita, sellisel juhul tekib healoomuline kasvaja; | ||
| + | |||
| 4) progresseerumise etapis võivad neoplastilised rakud muuta fenotüüpi ning muutuda pahaloomulisteks, kontrollimatult kasvavateks rakkudeks. Kujunebki välja vähkkasvaja. | 4) progresseerumise etapis võivad neoplastilised rakud muuta fenotüüpi ning muutuda pahaloomulisteks, kontrollimatult kasvavateks rakkudeks. Kujunebki välja vähkkasvaja. | ||
| + | |||
| Ajalooliselt olid nõgi ja kivisöetõrv esimesteks teadaolevateks kantserogeenideks juba 18. sajandil, kuna Inglismaal korstnapühkijate seas levinud munandikoti kasvajate põhjustajaks peeti nõe ja kivisöetõrva koostises olevaid aineid ja selline fataalne kutsehaigus ilmnes väga paljudel korstnapühkijatel, avaldudes kõige sagedamini nendel, kes olid seda ametit pidama hakanud noores eas. | Ajalooliselt olid nõgi ja kivisöetõrv esimesteks teadaolevateks kantserogeenideks juba 18. sajandil, kuna Inglismaal korstnapühkijate seas levinud munandikoti kasvajate põhjustajaks peeti nõe ja kivisöetõrva koostises olevaid aineid ja selline fataalne kutsehaigus ilmnes väga paljudel korstnapühkijatel, avaldudes kõige sagedamini nendel, kes olid seda ametit pidama hakanud noores eas. | ||
| + | |||
| Kõiki toksilisi kemikaale, tänapäeval eriti uusi väljatöötatud kemikaale testitakse kantserogeensuse suhtes, kasutades selleks mitmesuguseid testloomi. Testides saadud informatsiooni alusel liigitatakse kemikaalid rühmadesse. | Kõiki toksilisi kemikaale, tänapäeval eriti uusi väljatöötatud kemikaale testitakse kantserogeensuse suhtes, kasutades selleks mitmesuguseid testloomi. Testides saadud informatsiooni alusel liigitatakse kemikaalid rühmadesse. | ||
| + | |||
| Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri (IARC – International Agency for Research on Cancer) ettepanekul on kemikaalid kantserogeensuse põhjal jaotatud viide rühma, mis on esitatud tabelis 3. | Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri (IARC – International Agency for Research on Cancer) ettepanekul on kemikaalid kantserogeensuse põhjal jaotatud viide rühma, mis on esitatud tabelis 3. | ||
| + | |||
| Tabel 3. Kantserogeenide klassifikatsioon Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri järgi | Tabel 3. Kantserogeenide klassifikatsioon Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri järgi | ||
| - | ^Tähis^ Rühm^ Info hulk kantserogeensuse kohta^ Näiteid^ kemikaalidest | + | ^Tähis^ Rühm^ Info hulk kantserogeensuse kohta^ Näiteid kemikaalidest^ |
| - | 1 Kindel kantserogeen Piisav inimese puhul Arseen, aflatoksiin, benseen, östrogeenid, vinüülkloriid, tubakasuits | + | |1| Kindel kantserogeen| Piisav inimese puhul| Arseen, aflatoksiin, benseen, östrogeenid, vinüülkloriid, tubakasuits| |
| - | 2A Tõenäoline kantserogeen Piiratud inimese, piisav looma puhul Bens(a)-antratseen, dietüülnitrososamiin, PCB-d, kaadmium | + | |2A| Tõenäoline kantserogeen| Piiratud inimese, piisav looma puhul| Bens(a)-antratseen, dietüülnitrososamiin, PCB-d, kaadmium| |
| - | 2B Võimalik kantserogeen Piiratud inimese, ebapiisav looma puhul TCDD, stüreen, uretaan, tetraklorometaan, heksaklorobenseen | + | |2B| Võimalik kantserogeen| Piiratud inimese, ebapiisav looma puhul| TCDD, stüreen, uretaan, tetraklorometaan, heksaklorobenseen| |
| - | 3 Klassifitseerimata Ebapiisav inimese ja looma puhul Diasepaam, aniliin, dieldriin | + | |3| Klassifitseerimata| Ebapiisav inimese ja looma puhul| Diasepaam, aniliin, dieldriin| |
| - | 4 Tõenäoliselt mitte kantserogeen Ükski põhjalikest toksilisuse testidest ei näita kantserogeensust Kaprolaktaam | + | |4| Tõenäoliselt mitte kantserogeen| Ükski põhjalikest toksilisuse testidest ei näita kantserogeensust| Kaprolaktaam| |
/data03/virt68159/domeenid/www.ipruul.planet.ee/htdocs/toksikoloogia/data/attic/kemikaalide_toksilise_toime_hindamine.1333898206.txt.gz · Last modified: 2020/02/11 16:53 (external edit)
Page Tools
Except where otherwise noted, content on this wiki is licensed under the following license: GNU Free Documentation License 1.3
