Toksikoloogia

Mõisted

Absorbeerunud ehk sisemine doos – doos, mis on sisenenud organismi ja hakkab organismis levima.

Aditiivne toksiline toime – mitme toksikandi samaaegne kokkupuude organismiga, mille puhul nende toksilised toimed liituvad.

Aine – looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või selle ühendid koos püsivuse säilitamiseks vajalike lisaainete ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega, välja arvatud lahustid, mida on võimalik ainest eraldada, mõjutamata aine püsivust või muutmata selle koostist.

Aine biotransformatsioon – aine muundumine organismis.

Aine jaotumine ehk distributsioon – aine liikumine biomembraane läbides üldisesse vereringesse, mis kannab aine mööda organismi laiali.

Aine sisenemine organismi – imendumine ja absorptsioon, aine sattumine organismi suu, naha või kopsude kaudu.

Antagonistlik toksiline toime – samal ajal organismile mõjuvate kemikaalide toime on väiksem, kui iga kemikaali toksiline toime eraldi.

Aspiratsioon ehk hingamisteedesse tõmbamine – vedela või tahke aine või segu sisenemine suu- või ninaõõne kaudu vahetult või kaudselt (oksendamisel) hingetorusse ja alumistesse hingamisteedesse.

Akuutne toksilisus; äge mürgisus – aine omadus põhjustada bioloogilist kahju või isegi surma koheselt või lühikese aja jooksul peale ühekordset doosi või kokkupuudet ainega.

Bioaktivatsioon ehk toksikatsioon – biotransformatsiooni protsess, mille tagajärjel organismi sisenenud ainete muundumine põhjustab toksiliste ainete teket organismis.

Bioakumuleeruvad ained – vetikates, mikrofüütides jt veeloomade (näiteks kalade, karpide) kudedes, sh rasvkoesse akumuleeruvad ained, mis saastavad seetõttu toiduahelasse.

Biokontsentratsiooni tegur, BCF – kirjeldab kemikaalide ladestumist organismides, on organismis ja seda ümbritsevas vees lahustunud kemikaali kontsentratsioonide suhe BCF = kontsentratsioon organismis / kontsentratsioon keskkonnas.

Biolagunduvus – kemikaali omadus laguneda pinnases või vees mikroorgnismide toimel.

Biomagnifikatsioon - kemikaali kontsentreerumine või hulga ohtlik suurenemine toitumisahela tipus olevate loomade organismis.

Biosaadavus – toksikandi kogus, mis asub kohas, kus see avaldab kahjulikku mõju. Biotest (inglise bioassay) on teaduslik eksperiment, kus hinnatakse organismide, koosluste jt abil keskkonnaseisundit.

Biotsiidi toimeaine - aine või mikroorganism, sealhulgas viirus või seen, millel on kahjulikele organismidele üldine või spetsiifiline toime.

Biotsiidne toode (biotsiid) - kasutamiseks ettenähtud olekus ja kujul toimeaine või toimeained või ühte või mitut toimeainet sisaldav segu, mis on ette nähtud kahjulike organismide hävitamiseks, tõrjeks, nende kahjustava toime ärahoidmiseks või muul viisil nende kahjuliku tegevuse ohjamiseks keemilisel või bioloogilisel teel.

CLP ehk CLP-määrus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist.

CMR – aine või segu, mis on kantserogeenne, mutageenne või reproduktiivtoksiline.

Detergent - puhastamiseks ettenähtud toode, mille puhastavaid omadusi on eesmärgipäraselt arendatud ja uuritud ning mille põhikoostisaineteks on pindaktiivsed ained.

Detoksikatsioon – aine toksilisuse vähenemine biotransformatsiooni käigus.

DNEL - tuletatud mittetoimiv tase.

DPD – ohtlike valmististe direktiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/45/EÜ).

DSD – ohtlike ainete direktiiv (nõukogu direktiiv 67/548/EMÜ).

ED50 (effective dose for 50 % exposed organisms) – efektiivne doos 50%-le kokkupuutes olnud testorganismile.

EINECS – Euroopa olemasolevate kaubanduslike ainete loetelu.

Faas - keskkonna osa, mida võib lugeda homogeenseks ja milles saasteaine käitub ühtemoodi.

Faasiaine – aine, mis täidab vähemalt üht järgmistest kriteeriumidest:

1. on kantud Euroopa olemasolevate kaubanduslike ainete loetellu (EINECS);
2. tootja tootis ainet ühenduses või riikides, mis ühinesid Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1995, 1. mail 2004 või 1. jaanuaril 2007, vähemalt ühel korral 15 aasta jooksul enne REACH-määruse jõustumist, kuid ei tootja ega importija ei viinud seda turule, eeldusel, et tootjal või importijal on eelnenu kohta dokumentaalseid tõendeid;
3. tootja või importija viis ainet turule ühenduses või riikides, mis ühinesid Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1995, 1. mail 2004 või 1. jaanuaril 2007, mis tahes ajavahemikul 18. septembrist 1981 kuni 31. oktoobrini 1993 ja enne REACH-määruse jõustumist käsitleti ainena, millest on teavitatud nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ artikli 8 lõike 1 esimese taande kohaselt artikli 8 lõike 1 versioonis, mis tekkis direktiivi muutmisel nõukogu direktiiviga 79/831/EMÜ, kuid see ei vasta REACH-määruses esitatud polümeeri määratlusele, eeldusel, et tootjal või importijal on selle kohta dokumentaalseid tõendeid.

GHS – ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu kinnitatud kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise globaalselt harmoneeritud süsteem.

Hea laboritava – kvaliteedisüsteem, mis käsitleb mittekliiniliste tervise- ja keskkonnaohutuse uuringute planeerimist, tegemist, kontrolli, dokumenteerimist, aruandlust ning dokumentatsiooni ja materjalide säilitamist.

Hingamisteede sensibilisaator – aine, mis põhjustab pärast sissehingamist hingamisteede ülitundlikkust.

Hoiatuslause – lause, mis kirjeldab ohtliku aine või segu kasutamisest või kõrvaldamisest tuleneva kokkupuute kahjulike mõjude vähendamiseks või ennetamiseks soovitatud meedet (meetmeid). Hoiatuslaused valitakse CLP-määruse artikli 28 ja IV lisa 1. osa järgi arvestades aine või segu kavandatavat või kindlaksmääratud kasutusala.

IDBE – Intake, Distribution, Biotransformation ja Excreation.

IJBE – imendumine, jaotumine, biotransformatsioon, eritumine.

IJME – imendumine, jaotumine, metabolism ja eritumine.

Kantserogeen – aine või segu, mis põhjustab vähkkasvaja teket või suurendab sellesse haigestumust.

Kemikaal - aine või valmistis, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel.

Kemikaali doos – kemikaali kogus, mis on kokkupuutes organismiga, väljendatakse uuritava kemikaali kogusena milligrammides (või grammides) testorganismi kehakaalu ühiku (nt kg) kohta – mg /kg BW (BW – body weight).

Kemikaali ohutuskaart (SDS – Safety Data Sheet) - dokument, kus on ära toodud informatsioon kemikaali ohtudest inimese tervisele ja keskkonnale, kemikaali kõrvaltoimetest ning kemikaali ohutust käitlemisest. Kemikaali ohutuskaart on mõeldud teabe edastamiseks kõigile kemikaali kasutajatele tarneahelas. Kemikaali ohutuskaart peab vastama REACH-määruse artikli 31 sätetele ja Komisjoni määruses (EL) nr 453/2010 esitatud ohutuskaartide koostamise nõuetele, millega muudeti REACH-määruse II lisa. Kemikaali ohtlikkuse alammäär - kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara.

Keskkonnahäiring - inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata.

Keskkonnaoht - olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus.

Keskkonnarisk - vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus.

Klassifitseerimis- ja märgistusandmik - teave aine identifitseerimisandmete, klassifikatsiooni ja märgistuse kohta tuleb edastada ametile. ECHA lisab selle teabe eriandmebaasi, mida nimetatakse klassifitseerimis- ja märgistusandmikuks.

Kokkupuude kemikaalidega - kemikaali otsene kokkupuude inimese või keskkonnaga, viis ja ulatus, mil määral keskkonda sattunud kemikaalid puutuvad kokku elustikuga.

Kokkupuute klassifikatsioon:

• akuutne kokkupuude – kontakt toksikandiga toimub lühikest aega (maksimaalselt ööpäeva jooksul);

• subakuutne kokkupuude – korduvkontaktid toksikandiga kuni 1 kuu jooksul;

• subkrooniline kokkupuude – pidev kontakt kemikaaliga 1–3 kuu jooksul;

• krooniline kokkupuude – pidev kontakt toksikandiga kauem kui 3 kuu vältel.

Kokkupuutestsenaarium – tingimuste, sealhulgas käitlemistingimuste ja riskijuhtimismeetmete kogum, mis kirjeldab aine valmistamist või kasutamist selle elutsükli vältel ning seda, kuidas tootjad või importijad ohjavad või soovitavad allkasutajatel ohjata selle kokkupuudet inimeste ja keskkonnaga. Kokkupuutestsenaariumid võivad hõlmata ühte konkreetset protsessi või kasutusala või vajadusel mitmeid protsesse ja kasutusalasid; Korrutustegur (M-tegur) – tegur, mida rakendatakse vesikeskkonnale ohtlikuks klassifitseeritud 1. kategooria akuutselt toksilise või 1. kategooria krooniliselt toksilise aine kontsentratsiooni suhtes ja mida kasutatakse ainet sisaldava segu klassifikatsiooni tuletamiseks summeerimismeetodil.

LC50 (lethal concentration for 50 % exposed organisms) – letaalne kontsentratsioon 50%-le kokkupuutes olnud testorganismile.

LC90 (lethal dose for 90 % exposed organisms) – letaalne doos 90%-le kokkupuutes olnud testorganismile.

LD50 (lethal dose for 50 % exposed organisms) – letaalne doos 50%-le kokkupuutes olnud testorganismile.

LOAEL (lowest observed adverse effect level) – kõige madalam testitava kemikaali tase (doos või kontsentratsioon), mis põhjustab testorganismil pöördumatu toksilise toime.

Mutageen – aine, mis suurendab mutatsioonide esinemissagedust rakkude ja/või organismide üldkogumis.

Mutatsioon – raku geneetilise materjali koguse või struktuuri püsiv muudatus.

Märgistus – asjakohane välispakendile kirjutatud, trükitud või graafiline rühm teabeelemente, mis kirjeldavad ohtlikku ainet või segu ning on valitud sihtrühma järgi.

Märgistuselement – sama tüüpi teave, mis on ühtlustatud märgistusel kasutamiseks, nt ohupiktogramm, tunnussõna.

Naha sensibilisaator – aine, mis nahale sattumisel tekitab allergilise reaktsiooni. „Naha sensibilisaatori” määratlus on sama kui „kontaktsensibilisaatori” määratlus.

Nahasöövitus – pöördumatu nahakahjustus, st marrasknahast kuni pärisnahani ulatuv nähtav nekroos, mis tekib kuni nelja tunni jooksul pärast aine nahale sattumist.

Nahaärritus – pöörduv nahakahjustus, mis tekib kuni nelja tunni jooksul pärast aine nahale sattumist.

NOAEL (no-observed adverse effect level) – testitava kemikaali tase (mõnikord doos, vee-elustiku puhul tavaliselt toksikandi kontsentratsioon vees), mis ühelgi uuritaval testorganismil ei põhjusta pöördumatut toksilist toimet.

Ohukategooria – iga ohuklassi kriteeriumide jaotus, et täpsustada ohu raskusastet.

Ohuklass – füüsikaliste, tervise- või keskkonnaohtude olemus.

Ohuklassifikatsioon - ühtlustatud kirjeldus ainest või segust tuleneva inimtervist või keskkonda kahjustava ohu kohta vastavalt tuvastatud ohu olemusele ja raskusastmele.

Ohtlikkus – omadus, mis vastab CLP I lisa 2.–5. osas sätestatud füüsikaliste, tervise- või keskkonnaohtude kriteeriumidele, mis sõltub aine või segu olemuslikest omadustest. Kõik ained ja segud, mis vastavad CLP järgi vähemalt ühele ohuklassile, on ohtlikud (ingl hazardous, teistes EL õigusaktides ka inglise keeles dangerous)

Ohtlikkus

Krooniline toksilisus; krooniline mürgisus – aine omadus pikaajalise kokkupuute korral põhjustada organimidele mürgitusest tingitud muutusi. Näitab kahjulikku mõju korduval või pikaaegsel kokkupuutel subakuutsete dooside korral.

Ohu- ja hoiatuslausete koodid - ainulaadne tähtnumbriline kood, mis koosneb ühest tähest ja kolmest numbrist järgmiselt: H-täht (ohulause korral) või P-täht (hoiatuslause korral); DSDs ja DPDs loetletud, kuid GHSi veel lisamata ohulausete kood algab tähtedega „EUH”; number, mis tähistab ohu liiki, nt füüsikalise ohu korral 2; ja kahekohaline ohu järjenumber, nt plahvatusohtlikkus (koodid 200–210), tuleohtlikkus (koodid 220–230) jne.

Ohulause – ohuklassile ja ohukategooriale määratud lause, mis kirjeldab ainest või segust tuleneva ohu olemust, sh ka ohu raskusastet, kui see on asjakohane, esitatakse märgistusel..

Ohumärgistus - teatab aine või segu kasutajale ohuklassifikatsiooni, et hoiatada kasutajat olemasolevast ohust ja vajadusest vältida kokkupuuteid ning nendest tulenevat riski.

Ohupiktogramm (piktogramm) – graafiline ohu piltkujutis kujutis, mis sisaldab sümbolit ja muid graafilisi elemente, nagu piirjoon, taustamuster või -värvus, mille eesmärk on edasi anda konkreetse ohu teavet.

Ohtlik aine, kemikaal – kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Ohtlik aine veeseaduse tähenduses on element või ühend, mis mürgisuse, püsivuse või bioakumulatsiooni tõttu põhjustab või võib põhjustada ohtu inimese tervisele ning kahjustab või võib kahjustada teisi elusorganisme või ökosüsteeme.

PBT – püsivus, bioakumuleeruvus, toksilisus (persistance, bioaccumulation, toxicity).

PEC - kemikaali eeldatav kontsentratsioon keskkonnas (predicted environmental concentration).

PNEC - arvutuslik mittetoimiv sisaldus, kemikaali lubatud piirkontsentratsioon keskkonnas (Predicted No Effect Concentration). Poolestusaeg – aeg, mille jooksul pool organismi sisenenud aine kogusest kas lagundatakse, metaboliseeritakse või eritatakse.

ppm – miljondik osa (part per million), ühik, mis näitab suhtelist vahekorda ja mida kasutatakse põhiliselt vedelike või gaasisegude puhul; näiteks 1 ppm on üks ruumalaosa lisandgaasi miljoni ruumalaosa õhu kohta, 1% = 10 000 ppm.

Protoksikant – aine, millel organismi sisenemisel ei ole toksilisi omadusi, kuid mis biotransformatsiooni käigus muundub uuteks aineteks, millel on toksilised toimed.

Pöördumatu toksiline toime – toksiline toime, mille tagajärjel organismi talituse muutused püsivad või süvenevad.

Pöörduv toksiline toime – toksiline toime, mis ei ole püsiv ja millest organism taastub tagajärgedeta.

Püsivad ained - säilivad keskkonnas pikka aega, nende sisaldus keskkonnas aja jooksul suureneb ning nad• kanduvad heiteallikast väga kaugele.

Raske silmakahjustus – koekahjustuse tekkimine silmas või nägemise tugev füüsiline vähenemine pärast aine silma eespinnale sattumist, kui kahjustus ei ole 21 päeva jooksul pärast aine silma sattumist täielikult taandunud.

REACH ehk REACH-määrus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist.

Reprodiktiivtoksiline – sigivushäireid ehk reproduktiivtoksilisust põhjustav.

Segu – kahest või enamast ainest koosnev segu või lahus. (CLP-määruse „segu” ja REACH-määruse „valmistis” on sünonüümid). Sekundaarproduktsioon ehk teistoodang on toiduahela teise astme organismide talletatud energiahulk.

Silmaärritus – muutuste teke pärast eaine silma eespinnale sattumist, mis taanduvad täielikult 21 päeva jooksul pärast aine silma sattumist. Sünergeetiline toksiline toime – kahe samal ajal toimiva kemikaali koosmõju organismile on suurem, kui võiks olla nende toimete summaarne mõju. TD50 (toxic dose for 50 % exposed organisms) – toksiline doos 50%-le kokkupuutes olnud testorganismile.

Teratogeen – põhjustab lootelisi väärarenguid ehk teratogeensust. Toimet mitteavaldav sisaldus, NOEC – suurim kontsentratsioon, mille puhul ainega kokkupuutuvates organismides ei täheldata mingeid statistiliselt olulisi toimeid.

Toksikandi ja selle metaboliitide eritumine organismist – protsess, mille käigus organism vabaneb toksilistest ühenditest (neerude, soolestiku, hingamisteede, suu, piimanäärmete, higi jne kaudu).

Toksikodünaamika – aine toksiline toime organismi talitusele. Toksikoloogilise testi doosi-toime kumulatiivne graafik – testis kasutatud kõikidel doosidel esinenud organismide toksiliste toimete summeeritud esitamine graafiliselt. Toksikoloogilise testi doosi-toime sagedusgraafik – igale testis kasutatud aine doosile vastava toksilise toime muutust kujutav graafik.

Toksikokineetika – toksilise aine sattumine organismi, selle jaotumine organismis, metaboliseerumine ja eritumine.

Toksikoloogia (kr. toxikon noolemürk + logos õpetus) - teadusharu, mis käsitleb mürke, nende tekkimist, koostist, omadusi, kasutamist ja toimet ning mürgistusi, nende põhjusi ja kulgu, profülaktikat ja kannatatute ravi.

Tunnussõna – sõna, mis viitab ohu suhtelisele raskusastmele, et hoiatada võimaliku ohu eest; eristatakse järgmist kaht tasandit: a) „ettevaatust” – viitab raskemale ohukategooriale; b) „hoiatus” – viitab vähem tõsisele ohukategooriale.

Valmistis on vähemalt kahe aine segu.

Väline kemikaali doos – toksikandi koguhulk, millel on kokkupuude organismiga.

Ökotoksikoloogilised testid on biotesti alaliik, kus hinnatakse ainete mõju organismidele.

Üldtoksiline toime – toksiline mõju, mida kemikaal avaldab tervele organismile või mitmele organile ja kudedele.