Differences

This shows you the differences between two versions of the page.

--- moisted [2012/04/08 23:50]
root
+++ moisted [2020/02/11 16:53] (current)
@@ Line 1: / Line 1: @@
-Mõisted
+**Mõisted**
 **Absorbeerunud ehk sisemine doos** – doos, mis on sisenenud organismi ja hakkab organismis levima.
@@ Line 60: / Line 60: @@
 **Faasiaine** – aine, mis täidab vähemalt üht järgmistest kriteeriumidest:
-a) on kantud Euroopa olemasolevate kaubanduslike ainete loetellu (EINECS);
+  - on kantud Euroopa olemasolevate kaubanduslike ainete loetellu (EINECS);
-b) tootja tootis ainet ühenduses või riikides, mis ühinesid Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1995, 1. mail 2004 või 1. jaanuaril 2007, vähemalt ühel korral 15 aasta jooksul enne REACH-määruse jõustumist, kuid ei tootja ega importija ei viinud seda turule, eeldusel, et tootjal või importijal on eelnenu kohta dokumentaalseid tõendeid;
+  - tootja tootis ainet ühenduses või riikides, mis ühinesid Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1995, 1. mail 2004 või 1. jaanuaril 2007, vähemalt ühel korral 15 aasta jooksul enne REACH-määruse jõustumist, kuid ei tootja ega importija ei viinud seda turule, eeldusel, et tootjal või importijal on eelnenu kohta dokumentaalseid tõendeid;
-c) tootja või importija viis ainet turule ühenduses või riikides, mis ühinesid Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1995, 1. mail 2004 või 1. jaanuaril 2007, mis tahes ajavahemikul 18. septembrist 1981 kuni 31. oktoobrini 1993 ja enne REACH-määruse jõustumist käsitleti ainena, millest on teavitatud nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ artikli 8 lõike 1 esimese taande kohaselt artikli 8 lõike 1 versioonis, mis tekkis direktiivi muutmisel nõukogu direktiiviga 79/831/EMÜ, kuid see ei vasta REACH-määruses esitatud polümeeri määratlusele, eeldusel, et tootjal või importijal on selle kohta dokumentaalseid tõendeid.
+  - tootja või importija viis ainet turule ühenduses või riikides, mis ühinesid Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1995, 1. mail 2004 või 1. jaanuaril 2007, mis tahes ajavahemikul 18. septembrist 1981 kuni 31. oktoobrini 1993 ja enne REACH-määruse jõustumist käsitleti ainena, millest on teavitatud nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ artikli 8 lõike 1 esimese taande kohaselt artikli 8 lõike 1 versioonis, mis tekkis direktiivi muutmisel nõukogu direktiiviga 79/831/EMÜ, kuid see ei vasta REACH-määruses esitatud polümeeri määratlusele, eeldusel, et tootjal või importijal on selle kohta dokumentaalseid tõendeid.
 **GHS** – ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu kinnitatud kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise globaalselt harmoneeritud süsteem.
@@ Line 82: / Line 82: @@
 **Kemikaal** - aine või valmistis, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel.
-**Kemikaali doos** – kemikaali kogus, mis on kokkupuutes organismiga, väljendatakse uuritava kemikaali kogusena milligrammides (või grammides) testorganismi
+**Kemikaali doos** – kemikaali kogus, mis on kokkupuutes organismiga, väljendatakse uuritava kemikaali kogusena milligrammides (või grammides) testorganismi kehakaalu ühiku (nt kg) kohta – mg /kg BW (**BW** – body weight).
-**kehakaalu ühiku (nt kg) kohta** – mg /kg BW (BW – body weight).
 **Kemikaali ohutuskaart (SDS – Safety Data Sheet)** - dokument, kus on ära toodud informatsioon kemikaali ohtudest inimese tervisele ja keskkonnale, kemikaali kõrvaltoimetest ning kemikaali ohutust käitlemisest. Kemikaali ohutuskaart on mõeldud teabe edastamiseks kõigile kemikaali kasutajatele tarneahelas. Kemikaali ohutuskaart peab vastama REACH-määruse artikli 31 sätetele ja Komisjoni määruses (EL) nr 453/2010 esitatud ohutuskaartide koostamise nõuetele, millega muudeti REACH-määruse II lisa.
@@ Line 121: / Line 119: @@
 LOAEL (lowest observed adverse effect level) – kõige madalam testitava kemikaali tase (doos või kontsentratsioon), mis põhjustab testorganismil pöördumatu toksilise toime.
-Mutageen – aine, mis suurendab mutatsioonide esinemissagedust rakkude ja/või organismide üldkogumis.
+**Mutageen** – aine, mis suurendab mutatsioonide esinemissagedust rakkude ja/või organismide üldkogumis.
-Mutatsioon – raku geneetilise materjali koguse või struktuuri püsiv muudatus.
+**Mutatsioon** – raku geneetilise materjali koguse või struktuuri püsiv muudatus.
-Märgistus – asjakohane välispakendile  kirjutatud, trükitud või graafiline rühm teabeelemente, mis kirjeldavad ohtlikku ainet või segu ning on valitud sihtrühma järgi.
+**Märgistus** – asjakohane välispakendile  kirjutatud, trükitud või graafiline rühm teabeelemente, mis kirjeldavad ohtlikku ainet või segu ning on valitud sihtrühma järgi.
-Märgistuselement – sama tüüpi teave, mis on ühtlustatud märgistusel kasutamiseks, nt ohupiktogramm, tunnussõna.
+**Märgistuselement** – sama tüüpi teave, mis on ühtlustatud märgistusel kasutamiseks, nt ohupiktogramm, tunnussõna.
-Naha sensibilisaator – aine, mis nahale sattumisel tekitab allergilise reaktsiooni. „Naha sensibilisaatori” määratlus on sama kui „kontaktsensibilisaatori” määratlus.
-Nahasöövitus – pöördumatu nahakahjustus, st marrasknahast kuni pärisnahani ulatuv nähtav nekroos, mis tekib kuni nelja tunni jooksul pärast aine nahale sattumist.
+**Naha sensibilisaator** – aine, mis nahale sattumisel tekitab allergilise reaktsiooni. „Naha sensibilisaatori” määratlus on sama kui „kontaktsensibilisaatori” määratlus.
+**Nahasöövitus** – pöördumatu nahakahjustus, st marrasknahast kuni pärisnahani ulatuv nähtav nekroos, mis tekib kuni nelja tunni jooksul pärast aine nahale sattumist.
 Nahaärritus – pöörduv nahakahjustus, mis tekib kuni nelja tunni jooksul pärast aine nahale sattumist.
-NOAEL (no-observed adverse effect level) – testitava kemikaali tase (mõnikord doos, vee-elustiku puhul tavaliselt toksikandi kontsentratsioon vees), mis ühelgi uuritaval testorganismil ei põhjusta pöördumatut toksilist toimet.
-Ohukategooria – iga ohuklassi kriteeriumide jaotus, et täpsustada ohu raskusastet.
+**NOAEL** (no-observed adverse effect level) – testitava kemikaali tase (mõnikord doos, vee-elustiku puhul tavaliselt toksikandi kontsentratsioon vees), mis ühelgi uuritaval testorganismil ei põhjusta pöördumatut toksilist toimet.
+**Ohukategooria** – iga ohuklassi kriteeriumide jaotus, et täpsustada ohu raskusastet.
-Ohuklass – füüsikaliste, tervise- või keskkonnaohtude olemus.
+**Ohuklass** – füüsikaliste, tervise- või keskkonnaohtude olemus.
-Ohuklassifikatsioon -  ühtlustatud kirjeldus ainest või segust tuleneva inimtervist või keskkonda kahjustava ohu kohta vastavalt tuvastatud ohu olemusele ja raskusastmele.
+**Ohuklassifikatsioon** -  ühtlustatud kirjeldus ainest või segust tuleneva inimtervist või keskkonda kahjustava ohu kohta vastavalt tuvastatud ohu olemusele ja raskusastmele.
-Ohtlikkus – omadus, mis vastab CLP I lisa 2.–5. osas sätestatud füüsikaliste, tervise- või keskkonnaohtude kriteeriumidele, mis sõltub aine või segu olemuslikest omadustest. Kõik ained ja segud, mis vastavad CLP järgi vähemalt ühele ohuklassile, on ohtlikud (ingl hazardous, teistes  EL õigusaktides ka inglise keeles dangerous)
+**Ohtlikkus** – omadus, mis vastab CLP I lisa 2.–5. osas sätestatud füüsikaliste, tervise- või keskkonnaohtude kriteeriumidele, mis sõltub aine või segu olemuslikest omadustest. Kõik ained ja segud, mis vastavad CLP järgi vähemalt ühele ohuklassile, on ohtlikud (ingl hazardous, teistes  EL õigusaktides ka inglise keeles dangerous)
-Ohtlikkus
+**Ohtlikkus**
 ^**Terviseohud**^
@@ Line 160: / Line 162: @@
 |CLP ohuklassifikatsioonid (terve ohuklass või esiletõstetud ohukategooriad), mis näitavad ohtlikuks klassifitseerimist DSD/DPD järgi.|
-ÜRO GHSi ohukategooriad, mida ei ole CLP-määruses
+^**ÜRO GHSi ohukategooriad, mida ei ole CLP-määruses**^^^
+|Ohuklassifikatsioonid|ÜRO GHSi kategooriad, mida CLP-määruses ei ole|Märkused|
-Ohuklassifikatsioonid	ÜRO GHSi kategooriad, mida CLP-määruses ei ole	Märkused
+|Tuleohtlikud vedelikud|4. kategooria|Tuleohtlikud vedelikud, mille leekpunkt on ≤ 93 °C; kasutatakse tuleohtlike aerosoolide klassifitseerimiseks|
-Tuleohtlikud vedelikud	4. kategooria	Tuleohtlikud vedelikud, mille leekpunkt on ≤ 93 °C; kasutatakse tuleohtlike aerosoolide klassifitseerimiseks
+|Akuutne toksilisus	|5. kategooria	||
-Akuutne toksilisus	5. kategooria
+|Nahasöövitus/-ärritus	|3. kategooria	|Kerge ärritava toimega	|
-Nahasöövitus/-ärritus	3. kategooria	Kerge ärritava toimega
+|Raske silmakahjustus / silmaärritus	|Kategooria 2B |CLP 2. kategooria vastab ÜRO GHSi kategooriale 2A|
- Raske silmakahjustus / silmaärritus	Kategooria 2B	CLP 2. kategooria vastab ÜRO GHSi kategooriale 2A
+|Hingamiskahjustused	|2. kategooria||
-Hingamiskahjustused	2. kategooria
+|Ohtlik vesikeskkonnale	|Akuutse toksilisuse 2. ja 3. kategooria||
-Ohtlik vesikeskkonnale	Akuutse toksilisuse 2. ja 3. kategooria
 **Krooniline toksilisus; krooniline mürgisus** – aine omadus pikaajalise kokkupuute korral põhjustada organimidele mürgitusest tingitud muutusi. Näitab kahjulikku mõju korduval või pikaaegsel kokkupuutel subakuutsete dooside korral.
@@ Line 209: / Line 210: @@
 Sekundaarproduktsioon ehk teistoodang on toiduahela teise astme  organismide talletatud energiahulk.
-Silmaärritus – muutuste teke pärast eaine silma eespinnale sattumist, mis taanduvad täielikult 21 päeva jooksul pärast aine silma sattumist.
+**Silmaärritus** – muutuste teke pärast eaine silma eespinnale sattumist, mis taanduvad täielikult 21 päeva jooksul pärast aine silma sattumist.
 Sünergeetiline toksiline toime – kahe samal ajal toimiva kemikaali koosmõju organismile on suurem, kui võiks olla nende toimete summaarne mõju.
 TD50 (toxic dose for 50 % exposed organisms) – toksiline doos 50%-le kokkupuutes olnud testorganismile.
-Teratogeen – põhjustab lootelisi väärarenguid ehk teratogeensust.
+**Teratogeen** – põhjustab lootelisi väärarenguid ehk teratogeensust.
 Toimet mitteavaldav sisaldus, NOEC –  suurim kontsentratsioon, mille puhul ainega kokkupuutuvates organismides ei täheldata mingeid statistiliselt olulisi toimeid.
-Toksikandi ja selle metaboliitide eritumine organismist – protsess, mille käigus organism vabaneb toksilistest ühenditest (neerude, soolestiku, hingamisteede, suu, piimanäärmete, higi jne kaudu).
+**Toksikandi ja selle metaboliitide eritumine organismist** – protsess, mille käigus organism vabaneb toksilistest ühenditest (neerude, soolestiku, hingamisteede, suu, piimanäärmete, higi jne kaudu).
-Toksikodünaamika – aine toksiline toime organismi talitusele.
+**Toksikodünaamika** – aine toksiline toime organismi talitusele.
 Toksikoloogilise testi doosi-toime kumulatiivne graafik – testis kasutatud kõikidel doosidel esinenud organismide toksiliste toimete summeeritud esitamine graafiliselt.
 Toksikoloogilise testi doosi-toime sagedusgraafik – igale testis kasutatud aine doosile vastava toksilise toime muutust kujutav graafik.
-Toksikokineetika – toksilise aine sattumine organismi, selle jaotumine organismis, metaboliseerumine ja eritumine.
+**Toksikokineetika** – toksilise aine sattumine organismi, selle jaotumine organismis, metaboliseerumine ja eritumine.
-Toksikoloogia (kr. toxikon noolemürk + logos õpetus) -  teadusharu, mis käsitleb mürke, nende tekkimist, koostist, omadusi, kasutamist ja toimet ning mürgistusi, nende põhjusi ja kulgu, profülaktikat ja kannatatute ravi.
-Tunnussõna – sõna, mis viitab ohu suhtelisele raskusastmele, et hoiatada võimaliku ohu eest; eristatakse järgmist kaht tasandit:
+**Toksikoloogia** (kr. toxikon noolemürk + logos õpetus) -  teadusharu, mis käsitleb mürke, nende tekkimist, koostist, omadusi, kasutamist ja toimet ning mürgistusi, nende põhjusi ja kulgu, profülaktikat ja kannatatute ravi.
+**Tunnussõna** – sõna, mis viitab ohu suhtelisele raskusastmele, et hoiatada võimaliku ohu eest; eristatakse järgmist kaht tasandit:
 a) „ettevaatust” – viitab raskemale ohukategooriale;
 b) „hoiatus” – viitab vähem tõsisele ohukategooriale.
-Valmistis on vähemalt kahe aine segu.
-Väline kemikaali doos – toksikandi koguhulk, millel on kokkupuude organismiga.
+**Valmistis** on vähemalt kahe aine segu.
-Ökotoksikoloogilised testid on biotesti alaliik, kus hinnatakse ainete mõju organismidele.
+**Väline kemikaali doos** – toksikandi koguhulk, millel on kokkupuude organismiga.
+**Ökotoksikoloogilised testid** on biotesti alaliik, kus hinnatakse ainete mõju organismidele.
 |DSD, DPD ja CLP-määruse põhimõistete võrdlus|
 |Mõiste|DSD/DPD	|CLP|
-|Segu (segud)|	DPD-s ei kasutata „segu“ vaid „valmistis“ (DPD artikkel 2)|sama mis „valmistis“ DPD järgi: „Segu või lahus, mis koosneb kahest või enamast ainest" (CLP artikli 2 lõige 8). Segu määratlus CLP järgi erineb mõnevõrra ÜRO GHSi määratlusest, mida võidakse kohaldada väljaspool Euroopa Liitu.|
+|Segu (segud)|DPD-s ei kasutata „segu“ vaid „valmistis“ (DPD artikkel 2)|sama mis „valmistis“ DPD järgi: „Segu või lahus, mis koosneb kahest või enamast ainest" (CLP artikli 2 lõige 8). Segu määratlus CLP järgi erineb mõnevõrra ÜRO GHSi määratlusest, mida võidakse kohaldada väljaspool Euroopa Liitu.|
 |Valmistis (valmistised)|Segud või lahused, mis koosnevad kahest või enamast ainest (DPD artikkel 2)|	CLP-määruses ei kasutata; vastab CLP segu  mõistele |
-Ohtlik (ingl hazardous)	DSD- ega DPD-s ei kasutata.	Aine või segu, mis vastab CLP I lisas sätestatud füüsikaliste, tervise- või keskkonnaohtude kriteeriumidele (CLP artikkel 3)
+|Ohtlik (ingl hazardous)|DSD- ega DPD-s ei kasutata.|Aine või segu, mis vastab CLP I lisas sätestatud füüsikaliste, tervise- või keskkonnaohtude kriteeriumidele (CLP artikkel 3)|
-Ohtlik (ingl dangerous)	Ained või segud, mis vastavad DSD artikli 2 lõikes 2 sätestatud ohukategooriate kriteeriumitele.	CLP-määruses ei kasutata; REACH ja teised ühenduse õigusaktid viitavad edaspidi selgesõnaliselt CLP klassifikatsioonidele, mis näitavad endise  mõiste „ohtlik“ (ingl dangerous) ulatust.
+|Ohtlik (ingl dangerous)|Ained või segud, mis vastavad DSD artikli 2 lõikes 2 sätestatud ohukategooriate kriteeriumitele.|CLP-määruses ei kasutata; REACH ja teised ühenduse õigusaktid viitavad edaspidi selgesõnaliselt CLP klassifikatsioonidele, mis näitavad endise  mõiste „ohtlik“ (ingl dangerous) ulatust.|
-Ohukategooria	Aine või valmistise ohtliku toime (ohu) olemus	CLP-määruses ei kasutata; REACH ja teised ühenduse õigusaktid viitavad edaspidi selgesõnaliselt CLP klassifikatsioonidele, mis näitavad endise mõiste „ohtlik“ (ingl dangerous) ulatust.
+|Ohukategooria|Aine või valmistise ohtliku toime (ohu) olemus|CLP-määruses ei kasutata; REACH ja teised ühenduse õigusaktid viitavad edaspidi selgesõnaliselt CLP klassifikatsioonidele, mis näitavad endise mõiste „ohtlik“ (ingl dangerous) ulatust.|
-Ohuklass / ohukategooria (CLP)	DSD- ega DPD-s ei kasutata.	Füüsikaliste, tervise- või keskkonnaohtude olemus või raskusaste (CLP artikli 2 lõige 1 ja artikli 2 lõige 2)
+|Ohuklass / ohukategooria (CLP)|DSD- ega DPD-s ei kasutata.|Füüsikaliste, tervise- või keskkonnaohtude olemus või raskusaste (CLP artikli 2 lõige 1 ja artikli 2 lõige 2)|
-Ohutunnus	Aineomase ohtliku toime (ohu) lühikirjeldus
+|Ohutunnus|Aineomase ohtliku toime (ohu) lühikirjeldus Näited: „Plahvatusohtlik” või „Söövitav”|Vaste CLP-määruses puudub.|
-Näited: „Plahvatusohtlik” või „Söövitav”	Vaste CLP-määruses puudub.
+|Ohusümbol|Ohtlikele ainetele ja segudele iseloomuliku ohu piltkujutis (DSD II lisa)|Ei kasutata samas tähenduses CLP-määruses; selle asemel kasutatakse mõistet  „piktogramm”. Vastab CLP-määruse piktogrammidele, kuid ei ole nendega alati identne.|
-Ohusümbol	Ohtlikele ainetele ja segudele iseloomuliku ohu piltkujutis (DSD II lisa)	Ei kasutata samas tähenduses CLP-määruses; selle asemel kasutatakse mõistet  „piktogramm”. Vastab CLP-määruse piktogrammidele, kuid ei ole nendega alati identne.
+|Piktogramm (Vt „Ohusümbol”)|DSDs ei kasutata,selle asemel kasutatakse  mõistet „ohusümbol”. Vastab DSD ja DPD  mõistele „ohusümbol”, kuid ei ole sellega alati identne|	Graafiline kujutis, mis sisaldab sümbolit ja muid graafilisi elemente, nagu piirjoon, taustamuster või -värvus, mille eesmärk on edasi anda konkreetse ohu teavet (CLP artikli 2 lõige 3)|
-Piktogramm
+|Tunnussõna|Vaste DSD- ja DPD-s puudub.| Sõnad „Ettevaatust” või „Hoiatus” on kasutusel ohu raskusastme näitamiseks (CLP artikli 2 lõige 4)|
-(Vt „Ohusümbol”)	DSDs ei kasutata,selle asemel kasutatakse  mõistet „ohusümbol”. Vastab DSD ja DPD  mõistele „ohusümbol”, kuid ei ole sellega alati identne	Graafiline kujutis, mis sisaldab sümbolit ja muid graafilisi elemente, nagu piirjoon, taustamuster või -värvus, mille eesmärk on edasi anda konkreetse ohu teavet (CLP artikli 2 lõige 3)
+|Riskilause (R-lause)| Osutab olemuslikele ohtudele (DSD artikkel 23, nagu sätestatud DSD III lisas) \\ Näide: R38 – Ärritab nahka| CLP-määruses ei kasutata; selle asemel kasutatakse  mõistet„ohulause”. Vastab CLP-määruse ohulausetele, kuid ei ole nendega alati identne. \\ Näide: H315 – Põhjustab nahaärritust|
-Tunnussõna	Vaste DSD- ja DPD-s puudub.	Sõnad „Ettevaatust” või „Hoiatus” on kasutusel ohu raskusastme näitamiseks (CLP artikli 2 lõige 4)
+|Ohulause|DSD- ja DPD-s ei kasutata, selle asemel kasutatakse mõistet „riskilause”. Vastab DSD riskilausetele (DSD artikkel 23, nagu sätestatud DSD III lisas), kuid ei ole nendega alati identne. \\ Näide: R38 – Ärritab nahka|Ohulaused kirjeldavad ainest või segust tuleneva ohu olemust, sh ka ohu raskusastet, kui see on asjakohane (CLP artikli 2 lõige 5) \\ Näide: H315 – Põhjustab nahaärritust|
-Riskilause
+|Ohutuslause (S-lause)|Laused on seotud ainete ohutu kasutamisega (DSD artikkel 23, nagu sätestatud DSD IV lisas) Näide: S2 – Hoida lastele kättesaamatus kohas| CLP-määruses ei kasutata; selle asemel kasutatakse mõistet  „hoiatuslause”. Vastab CLP-määruse hoiatuslausetele, kuid ei ole nendega alati identne. \\ Näide: P102 – Hoida lastele kättesaamatus kohas|
-(R-lause)	Osutab olemuslikele ohtudele (DSD artikkel 23, nagu sätestatud DSD III lisas)
+|Hoiatuslause|DSD- ja DPD-s ei kasutata, selle asemel kasutatakse mõistet „ohutuslause”. Vastab DSD ohutuslausetele, kuid ei ole nendega alati identne (DSD artikkel 10) \\ Näide: S2 – Hoida lastele kättesaamatus kohas| Fraas, mis kirjeldab ohtliku aine või segu kasutamisest või hävitamisest tuleneva kokkupuute kahjulike mõjude minimeerimiseks või ennetamiseks soovitatud meedet (meetmeid) (CLP artikli 2 lõige 6) \\ Näide: P102 – Hoida lastele kättesaamatus kohas|
-Näide: R38 – Ärritab nahka	CLP-määruses ei kasutata; selle asemel kasutatakse  mõistet„ohulause”. Vastab CLP-määruse ohulausetele, kuid ei ole nendega alati identne.
-Näide: H315 – Põhjustab nahaärritust
-Ohulause	DSD- ja DPD-s ei kasutata, selle asemel kasutatakse mõistet „riskilause”. Vastab DSD riskilausetele (DSD artikkel 23, nagu sätestatud DSD III lisas), kuid ei ole nendega alati identne.
-Näide: R38 – Ärritab nahka	Ohulaused kirjeldavad ainest või segust tuleneva ohu olemust, sh ka ohu raskusastet, kui see on asjakohane (CLP artikli 2 lõige 5)
-Näide: H315 – Põhjustab nahaärritust
-Ohutuslause
-(S-lause)	Laused on seotud ainete ohutu kasutamisega (DSD artikkel 23, nagu sätestatud DSD IV lisas)
-Näide: S2 – Hoida lastele kättesaamatus kohas	CLP-määruses ei kasutata; selle asemel kasutatakse mõistet  „hoiatuslause”. Vastab CLP-määruse hoiatuslausetele, kuid ei ole nendega alati identne.
-Näide: P102 – Hoida lastele kättesaamatus kohas
-Hoiatuslause	DSD- ja DPD-s ei kasutata, selle asemel kasutatakse mõistet „ohutuslause”. Vastab DSD ohutuslausetele, kuid ei ole nendega alati identne (DSD artikkel 10)
-Näide: S2 – Hoida lastele kättesaamatus kohas	Fraas, mis kirjeldab ohtliku aine või segu kasutamisest või hävitamisest tuleneva kokkupuute kahjulike mõjude minimeerimiseks või ennetamiseks soovitatud meedet (meetmeid) (CLP artikli 2 lõige 6)
-Näide: P102 – Hoida lastele kättesaamatus kohas
 |Tarnija |DSD- ja DPD-s ei kasutata. |Iga tootja, importija, allkasutaja või levitaja, kes viib turule ainet ainena või segus või segu (CLP artikli 2 lõige 26), vt ka käesoleva juhendi 2. peatükk.|
 |Aine (ained)	|Looduslikud või mis tahes meetodi abil toodetud keemilised elemendid ja nende ühendid, mis võivad sisaldada segude stabiliseerimiseks vajalikke lisaaineid või tootmismeetodist tingitud lisandeid, kuid ei tohi sisaldada lahusteid, mida on võimalik aine stabiilsust vähendamata ja selle koostist muutmata kõrvaldada (DSD artikkel 2)|Looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või selle ühendid koos püsivuse säilitamiseks vajalike lisaainete ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega, välja arvatud lahustid, mida on võimalik ainest eraldada, mõjutamata aine püsivust või muutmata selle koostist (CLP artikli 2 lõige 7)|

Toksikoloogia

User Tools

Site Tools

Differences

Page Tools