This shows you the differences between two versions of the page.
Both sides previous revision Previous revision Next revision | Previous revision | ||
moisted [2012/04/09 00:34] root |
moisted [2020/02/11 16:53] (current) |
||
---|---|---|---|
Line 1: | Line 1: | ||
- | Mõisted | + | **Mõisted** |
**Absorbeerunud ehk sisemine doos** – doos, mis on sisenenud organismi ja hakkab organismis levima. | **Absorbeerunud ehk sisemine doos** – doos, mis on sisenenud organismi ja hakkab organismis levima. | ||
Line 162: | Line 162: | ||
|CLP ohuklassifikatsioonid (terve ohuklass või esiletõstetud ohukategooriad), mis näitavad ohtlikuks klassifitseerimist DSD/DPD järgi.| | |CLP ohuklassifikatsioonid (terve ohuklass või esiletõstetud ohukategooriad), mis näitavad ohtlikuks klassifitseerimist DSD/DPD järgi.| | ||
- | ÜRO GHSi ohukategooriad, mida ei ole CLP-määruses | + | ^**ÜRO GHSi ohukategooriad, mida ei ole CLP-määruses**^^^ |
- | + | |Ohuklassifikatsioonid|ÜRO GHSi kategooriad, mida CLP-määruses ei ole|Märkused| | |
- | Ohuklassifikatsioonid ÜRO GHSi kategooriad, mida CLP-määruses ei ole Märkused | + | |Tuleohtlikud vedelikud|4. kategooria|Tuleohtlikud vedelikud, mille leekpunkt on ≤ 93 °C; kasutatakse tuleohtlike aerosoolide klassifitseerimiseks| |
- | Tuleohtlikud vedelikud 4. kategooria Tuleohtlikud vedelikud, mille leekpunkt on ≤ 93 °C; kasutatakse tuleohtlike aerosoolide klassifitseerimiseks | + | |Akuutne toksilisus |5. kategooria || |
- | Akuutne toksilisus 5. kategooria | + | |Nahasöövitus/-ärritus |3. kategooria |Kerge ärritava toimega | |
- | Nahasöövitus/-ärritus 3. kategooria Kerge ärritava toimega | + | |Raske silmakahjustus / silmaärritus |Kategooria 2B |CLP 2. kategooria vastab ÜRO GHSi kategooriale 2A| |
- | Raske silmakahjustus / silmaärritus Kategooria 2B CLP 2. kategooria vastab ÜRO GHSi kategooriale 2A | + | |Hingamiskahjustused |2. kategooria|| |
- | Hingamiskahjustused 2. kategooria | + | |Ohtlik vesikeskkonnale |Akuutse toksilisuse 2. ja 3. kategooria|| |
- | Ohtlik vesikeskkonnale Akuutse toksilisuse 2. ja 3. kategooria | + | |
**Krooniline toksilisus; krooniline mürgisus** – aine omadus pikaajalise kokkupuute korral põhjustada organimidele mürgitusest tingitud muutusi. Näitab kahjulikku mõju korduval või pikaaegsel kokkupuutel subakuutsete dooside korral. | **Krooniline toksilisus; krooniline mürgisus** – aine omadus pikaajalise kokkupuute korral põhjustada organimidele mürgitusest tingitud muutusi. Näitab kahjulikku mõju korduval või pikaaegsel kokkupuutel subakuutsete dooside korral. | ||
Line 211: | Line 210: | ||
Sekundaarproduktsioon ehk teistoodang on toiduahela teise astme organismide talletatud energiahulk. | Sekundaarproduktsioon ehk teistoodang on toiduahela teise astme organismide talletatud energiahulk. | ||
- | Silmaärritus – muutuste teke pärast eaine silma eespinnale sattumist, mis taanduvad täielikult 21 päeva jooksul pärast aine silma sattumist. | + | **Silmaärritus** – muutuste teke pärast eaine silma eespinnale sattumist, mis taanduvad täielikult 21 päeva jooksul pärast aine silma sattumist. |
Sünergeetiline toksiline toime – kahe samal ajal toimiva kemikaali koosmõju organismile on suurem, kui võiks olla nende toimete summaarne mõju. | Sünergeetiline toksiline toime – kahe samal ajal toimiva kemikaali koosmõju organismile on suurem, kui võiks olla nende toimete summaarne mõju. | ||
TD50 (toxic dose for 50 % exposed organisms) – toksiline doos 50%-le kokkupuutes olnud testorganismile. | TD50 (toxic dose for 50 % exposed organisms) – toksiline doos 50%-le kokkupuutes olnud testorganismile. | ||
- | Teratogeen – põhjustab lootelisi väärarenguid ehk teratogeensust. | + | **Teratogeen** – põhjustab lootelisi väärarenguid ehk teratogeensust. |
Toimet mitteavaldav sisaldus, NOEC – suurim kontsentratsioon, mille puhul ainega kokkupuutuvates organismides ei täheldata mingeid statistiliselt olulisi toimeid. | Toimet mitteavaldav sisaldus, NOEC – suurim kontsentratsioon, mille puhul ainega kokkupuutuvates organismides ei täheldata mingeid statistiliselt olulisi toimeid. | ||
- | Toksikandi ja selle metaboliitide eritumine organismist – protsess, mille käigus organism vabaneb toksilistest ühenditest (neerude, soolestiku, hingamisteede, suu, piimanäärmete, higi jne kaudu). | + | **Toksikandi ja selle metaboliitide eritumine organismist** – protsess, mille käigus organism vabaneb toksilistest ühenditest (neerude, soolestiku, hingamisteede, suu, piimanäärmete, higi jne kaudu). |
- | Toksikodünaamika – aine toksiline toime organismi talitusele. | + | **Toksikodünaamika** – aine toksiline toime organismi talitusele. |
Toksikoloogilise testi doosi-toime kumulatiivne graafik – testis kasutatud kõikidel doosidel esinenud organismide toksiliste toimete summeeritud esitamine graafiliselt. | Toksikoloogilise testi doosi-toime kumulatiivne graafik – testis kasutatud kõikidel doosidel esinenud organismide toksiliste toimete summeeritud esitamine graafiliselt. | ||
Toksikoloogilise testi doosi-toime sagedusgraafik – igale testis kasutatud aine doosile vastava toksilise toime muutust kujutav graafik. | Toksikoloogilise testi doosi-toime sagedusgraafik – igale testis kasutatud aine doosile vastava toksilise toime muutust kujutav graafik. |