User Tools

Site Tools


moisted

Differences

This shows you the differences between two versions of the page.

Link to this comparison view

Both sides previous revision Previous revision
Next revision
Previous revision
moisted [2012/04/09 00:34]
root
moisted [2020/02/11 16:53] (current)
Line 1: Line 1:
  
  
-Mõisted+**Mõisted**
  
 **Absorbeerunud ehk sisemine doos** – doos, mis on sisenenud organismi ja hakkab organismis levima. **Absorbeerunud ehk sisemine doos** – doos, mis on sisenenud organismi ja hakkab organismis levima.
Line 162: Line 162:
 |CLP ohuklassifikatsioonid (terve ohuklass või esiletõstetud ohukategooriad),​ mis näitavad ohtlikuks klassifitseerimist DSD/DPD järgi.| |CLP ohuklassifikatsioonid (terve ohuklass või esiletõstetud ohukategooriad),​ mis näitavad ohtlikuks klassifitseerimist DSD/DPD järgi.|
  
-ÜRO GHSi ohukategooriad,​ mida ei ole CLP-määruses +^**ÜRO GHSi ohukategooriad,​ mida ei ole CLP-määruses**^^^ 
- +|Ohuklassifikatsioonid|ÜRO GHSi kategooriad,​ mida CLP-määruses ei ole|Märkused|  
-Ohuklassifikatsioonid ÜRO GHSi kategooriad,​ mida CLP-määruses ei ole Märkused  +|Tuleohtlikud vedelikud|4. kategooria|Tuleohtlikud vedelikud, mille leekpunkt on ≤ 93 °C; kasutatakse tuleohtlike aerosoolide klassifitseerimiseks|  
-Tuleohtlikud vedelikud 4. kategooria Tuleohtlikud vedelikud, mille leekpunkt on ≤ 93 °C; kasutatakse tuleohtlike aerosoolide klassifitseerimiseks  +|Akuutne toksilisus |5. kategooria || 
-Akuutne toksilisus 5. kategooria  +|Nahasöövitus/​-ärritus |3. kategooria |Kerge ärritava toimega | 
-Nahasöövitus/​-ärritus 3. kategooria Kerge ärritava toimega  +|Raske silmakahjustus / silmaärritus |Kategooria 2B |CLP 2. kategooria vastab ÜRO GHSi kategooriale 2A|  
- Raske silmakahjustus / silmaärritus Kategooria 2B CLP 2. kategooria vastab ÜRO GHSi kategooriale 2A  +|Hingamiskahjustused |2. kategooria||  
-Hingamiskahjustused 2. kategooria  +|Ohtlik vesikeskkonnale |Akuutse toksilisuse 2. ja 3. kategooria||
-Ohtlik vesikeskkonnale Akuutse toksilisuse 2. ja 3. kategooria +
  
 **Krooniline toksilisus; krooniline mürgisus** – aine omadus pikaajalise kokkupuute korral põhjustada organimidele mürgitusest tingitud muutusi. Näitab kahjulikku mõju korduval või pikaaegsel kokkupuutel subakuutsete dooside korral. **Krooniline toksilisus; krooniline mürgisus** – aine omadus pikaajalise kokkupuute korral põhjustada organimidele mürgitusest tingitud muutusi. Näitab kahjulikku mõju korduval või pikaaegsel kokkupuutel subakuutsete dooside korral.
Line 211: Line 210:
 Sekundaarproduktsioon ehk teistoodang on toiduahela teise astme  organismide talletatud energiahulk. Sekundaarproduktsioon ehk teistoodang on toiduahela teise astme  organismide talletatud energiahulk.
  
-Silmaärritus – muutuste teke pärast eaine silma eespinnale sattumist, mis taanduvad täielikult 21 päeva jooksul pärast aine silma sattumist.+**Silmaärritus** – muutuste teke pärast eaine silma eespinnale sattumist, mis taanduvad täielikult 21 päeva jooksul pärast aine silma sattumist.
 Sünergeetiline toksiline toime – kahe samal ajal toimiva kemikaali koosmõju organismile on suurem, kui võiks olla nende toimete summaarne mõju. Sünergeetiline toksiline toime – kahe samal ajal toimiva kemikaali koosmõju organismile on suurem, kui võiks olla nende toimete summaarne mõju.
 TD50 (toxic dose for 50 % exposed organisms) – toksiline doos 50%-le kokkupuutes olnud testorganismile. TD50 (toxic dose for 50 % exposed organisms) – toksiline doos 50%-le kokkupuutes olnud testorganismile.
  
-Teratogeen – põhjustab lootelisi väärarenguid ehk teratogeensust.+**Teratogeen** – põhjustab lootelisi väärarenguid ehk teratogeensust.
 Toimet mitteavaldav sisaldus, NOEC –  suurim kontsentratsioon,​ mille puhul ainega kokkupuutuvates organismides ei täheldata mingeid statistiliselt olulisi toimeid. Toimet mitteavaldav sisaldus, NOEC –  suurim kontsentratsioon,​ mille puhul ainega kokkupuutuvates organismides ei täheldata mingeid statistiliselt olulisi toimeid.
  
-Toksikandi ja selle metaboliitide eritumine organismist – protsess, mille käigus organism vabaneb toksilistest ühenditest (neerude, soolestiku, hingamisteede,​ suu, piimanäärmete,​ higi jne kaudu).+**Toksikandi ja selle metaboliitide eritumine organismist** – protsess, mille käigus organism vabaneb toksilistest ühenditest (neerude, soolestiku, hingamisteede,​ suu, piimanäärmete,​ higi jne kaudu).
  
-Toksikodünaamika – aine toksiline toime organismi talitusele.+**Toksikodünaamika** – aine toksiline toime organismi talitusele.
 Toksikoloogilise testi doosi-toime kumulatiivne graafik – testis kasutatud kõikidel doosidel esinenud organismide toksiliste toimete summeeritud esitamine graafiliselt. Toksikoloogilise testi doosi-toime kumulatiivne graafik – testis kasutatud kõikidel doosidel esinenud organismide toksiliste toimete summeeritud esitamine graafiliselt.
 Toksikoloogilise testi doosi-toime sagedusgraafik – igale testis kasutatud aine doosile vastava toksilise toime muutust kujutav graafik. Toksikoloogilise testi doosi-toime sagedusgraafik – igale testis kasutatud aine doosile vastava toksilise toime muutust kujutav graafik.
/data03/virt68159/domeenid/www.ipruul.planet.ee/htdocs/toksikoloogia/data/attic/moisted.1333920891.txt.gz · Last modified: 2020/02/11 16:53 (external edit)