Ökotoksikoloogiline testimine
Kõik ained on teatud kontsentratsioonist alates mürgid ehk omavad organismidele toksilist mõju. Organismides toimivaid mehhanisme ja toksilise toime hindamist on täpsemalt selgitatud peatükis Karin: Kemikaalide toksilise toime hindamine Küsimus on koguses.(linkida)
Tänapäeval kasutatavate ainete ja segude hulk ulatub tuhandetesse. Ei ole mõeldav, et kõiki neid kontrollitaks keskkonnas keemiliste meetoditega. Kemikaali kontsentratsiooni kindlakstegemine ei anna vastust küsimusele, kuidas keskkonnas erinevates kontsentratsioonides samaaegselt esinevad kemikaalid tegelikult organisme mõjutavad.
Erinevalt looduslikest ainetest ei lagune paljud kunstlikult toodetud ühendid looduses või lagunevad väga pika aja jooksul. Kogused looduses järjest suurenevad ning isegi väikeste heitmete kaupa saadavad doosid muutuvad organismidele pikkamööda ohtlikuks. Tekivad paljunemisprobleemid, väärarengud, kasvajad ning mürkidest põhjustatud suremus organismide hulgas suureneb. Kemikaali doos ja sellele vastav toime(linkida Karini alapealkirjale) on selgitatud peatükis Karin.
Kemikaalide keskkonnamõjude ja keskkonnaseisundi hindamiseks on kasutusele võetud ökotoksikoloogilised testid. Ainete mürgisust saab ikkagi kindlaks teha ainult nii, et mõõdetakse nende mõju organismidele. Ökotoksikoloogilistes testides kasutatakse erinevaid testorganisme ainete otseste mõjude mõõtmiseks keskkonnas.
Keemiliste meetoditega mõõdetud kontsentratsioonid ei ole organismide seisukohast ilma toksilisuse testideta eriti informatiivsed, sest keskkonnaproovide puhul ei ole kunagi teada kõiki aineid, mida proov võiks sisaldada, ning see muudab võimatuks ka keemiliste analüüsidega seisundi tervikliku hindamise. Toksilisuse testid aitavad teha kindlaks ainete koosmõju organismidele ja keskkonnale. Koosmõjude arvestamine muutub järjest aktuaalsemaks, kuna juba olmeveed sisaldavad üha rohkem mitmesuguseid aineid, samas selliste varieeruva koostisega tundmatute segude mõjud veekeskkonnale ei ole teada ja keemilised määramised on liialt töömahukad ning kallid.
Näiteks HELCOMi algatusel on välja töötatud WEA (Whole Effluent Assessment http://www.cohiba-project.net/identification/en_GB/wea/ võimalusel võiks olla lingitud sellele lehele) ehk koguheitme (heitvee) hindamise süsteem, mis arvestab lisaks keemilistele mõõtmistele ja normidele ka toksilisust ning heitvee mõju organismidele. Heitvee toksilisus mõõdetakse erinevate testorganismide abil ja seda keemiliste näitajatega võrreldes on võimalik anda hinnang puhastusprotsessi tõhususele ja keskkonna ohutusele. Ökotoksikoloogiliste testide kasutusele võtmise tulemusena on kindlaks tehtud, et olmeheitveed on hormonaalsete mõjudega. Heitvees sisalduvad ained käituvad veeorganismides nagu hormoonid, mõjutades nende kasvu (suurust), paljunemist ning eluiga. Hormonaalsetel mõjudel on hirmutavad tagajärjed, sest sellised muutused võivad viia liikide väljasuremisele ning uute muteerunud liikide tekkele.
