Näiteks seda, kuidas on ühend jaotunud gaasifaasi ja sellega kontaktis oleva veefaasi vahel, iseloomustab jaotuskoefitsient: Kõhk-vesi : Kõhk-vesi =Cõhk/C vesi (3) Cõhk ja Cvesi on aine kontsentratsioon vastavalt õhus ja vees. Lahjades lahustes kehtib Henry seadus, aine jaotust õhu ja vee vahel iseloomustab Henry konstant KH: KH= p/ Cvesi (4) kus p on aine osarõhk lahuse kohal (Pa), Cvesi on aine kontsentratsioon vees (mol/m3) ja KH on Henry konstant (Pa m3/mol). Jaotuskoefitsient on Henry konstant, mida saab iseloomustada dimensiooniga ja mis võib olla erinev sõltuvalt valitud ühikutest. Henry konstandi väärtus sõltub aine aururõhust (lenduvusest) ja lahustuvusest vees. Henry konstanti võib väljendada ka dimensioonita vormis, kui väljendame aine rõhku lahuse kohal kontsentratsioonina ühikutes mooli liitri kohta, saame dimensioonita Henry konstandi: KDH =Kõhk-vesi = Cõhk/Cvesi (5). Rakendades seadust pV=nRT ja asendades eelnevasse võrrandisse (5), saame KH ja KDH omavahelise suhte: KDH = KH /RT (6).
Henry konstantide väärtused orgaaniliste ainete kohta on toodud tabelis 4. KH madalad väärtused näitavad, et kontsentratsioonid vees on kõrgemad kontsentratsioonist atmosfääris.
