toksiliste_ainete_peamised_klassid
Differences
This shows you the differences between two versions of the page.
| Both sides previous revision Previous revision Next revision | Previous revision | ||
|
toksiliste_ainete_peamised_klassid [2012/04/06 22:56] root |
toksiliste_ainete_peamised_klassid [2020/02/11 16:53] (current) |
||
|---|---|---|---|
| Line 1: | Line 1: | ||
| - | Toksiliste ainete peamised klassid | + | **Toksiliste ainete peamised klassid** |
| Arvo Tuvikene ja Irina Zemit | Arvo Tuvikene ja Irina Zemit | ||
| Mitmeid aineid, lihtsast anorgaanilisest ioonist kuni kompleksse orgaanilise molekulini, käsitatakse toksiliste ainetena. Käesolevas peatükis tuuakse näiteid toksiliste ainete klassidest, samuti antakse lühiülevaade nende levikust ja omadustest. Metallorgaanilisi ühendeid, mis on rasvlahustuvad ja käituvad keskkonnas pigem orgaaniliste ühenditena, käsitletakse metallide peatükis. | Mitmeid aineid, lihtsast anorgaanilisest ioonist kuni kompleksse orgaanilise molekulini, käsitatakse toksiliste ainetena. Käesolevas peatükis tuuakse näiteid toksiliste ainete klassidest, samuti antakse lühiülevaade nende levikust ja omadustest. Metallorgaanilisi ühendeid, mis on rasvlahustuvad ja käituvad keskkonnas pigem orgaaniliste ühenditena, käsitletakse metallide peatükis. | ||
| - | Anorgaanilised toksilised ained | + | |
| - | Metallid | + | **Anorgaanilised toksilised ained** |
| + | |||
| + | **Metallid** | ||
| Keemikud nimetavad metallideks elemente, millel on iseloomulik metalne läige, mis on head elektrijuhid ja mis enamasti astuvad keemilistesse reaktsioonidesse kui positiivsed ioonid. Kuigi paljusid metalle peetakse toksilisteks, ei tohi unustada, et kõik metallid on looduslikud ained, mis on eksisteerinud meie planeedil selle tekkimisest alates. Erandi moodustavad inimese poolt tuumareaktsioonides saadud radioisotoobid. | Keemikud nimetavad metallideks elemente, millel on iseloomulik metalne läige, mis on head elektrijuhid ja mis enamasti astuvad keemilistesse reaktsioonidesse kui positiivsed ioonid. Kuigi paljusid metalle peetakse toksilisteks, ei tohi unustada, et kõik metallid on looduslikud ained, mis on eksisteerinud meie planeedil selle tekkimisest alates. Erandi moodustavad inimese poolt tuumareaktsioonides saadud radioisotoobid. | ||
| Maailmas on teada mõned näited keskkonna reostumise kohta metallidega, mis on tekkinud loodusliku maagi lagunemisel ja sealt metallide väljaleostumisel. Enamasti põhjustab metallireostust kas maakide kaevandamine või sulatamine. Samuti satuvad metallid keskkonda kütuste põletamisel, olme- ja tööstusheitvetega, kaevandustest ja metallurgiatööstusest ning põllumajandusest (pestitsiidid). | Maailmas on teada mõned näited keskkonna reostumise kohta metallidega, mis on tekkinud loodusliku maagi lagunemisel ja sealt metallide väljaleostumisel. Enamasti põhjustab metallireostust kas maakide kaevandamine või sulatamine. Samuti satuvad metallid keskkonda kütuste põletamisel, olme- ja tööstusheitvetega, kaevandustest ja metallurgiatööstusest ning põllumajandusest (pestitsiidid). | ||
| Line 23: | Line 26: | ||
| . | . | ||
| - | Anioonid | + | **Anioonid** |
| Mõned anorgaanilised ained on vähetoksilised, kuid tekitavad siiski keskkonnas probleeme, kuna neid satub sinna väga suurtes kogustes. Sellisteks anioonideks on näiteks nitraadid ja fosfaadid, mis veekogudesse sattudes võivad esile kutsuda eutrofeerumist ja sellega kaasnevaid veeõitsenguid (vaata ka peatükki „Sinivetikate toksiinid”). | Mõned anorgaanilised ained on vähetoksilised, kuid tekitavad siiski keskkonnas probleeme, kuna neid satub sinna väga suurtes kogustes. Sellisteks anioonideks on näiteks nitraadid ja fosfaadid, mis veekogudesse sattudes võivad esile kutsuda eutrofeerumist ja sellega kaasnevaid veeõitsenguid (vaata ka peatükki „Sinivetikate toksiinid”). | ||
| Line 29: | Line 32: | ||
| Näiteks põllumajanduses kasutatavad suured nitraadikogused võivad teatud tingimustes palju kurja tekitada. Anaeroobsetes tingimustes võib nitraat üle minna nitritiks, mis omakorda võib moodustada inimeste ja loomade vere hemoglobiiniga suhteliselt püsivaid komplekse, mida kutsutakse methemoglobiiniks. See kompleks vähendab hemoglobiini hapnikusidumisvõimet. Methemoglobineemia võib olla eriti ohtlik väikelastele. Samuti on täheldatud kalamajandites kalade suurt suremist methemoglobineemia tagajärjel. | Näiteks põllumajanduses kasutatavad suured nitraadikogused võivad teatud tingimustes palju kurja tekitada. Anaeroobsetes tingimustes võib nitraat üle minna nitritiks, mis omakorda võib moodustada inimeste ja loomade vere hemoglobiiniga suhteliselt püsivaid komplekse, mida kutsutakse methemoglobiiniks. See kompleks vähendab hemoglobiini hapnikusidumisvõimet. Methemoglobineemia võib olla eriti ohtlik väikelastele. Samuti on täheldatud kalamajandites kalade suurt suremist methemoglobineemia tagajärjel. | ||
| - | Orgaanilised toksilised ained | + | **Orgaanilised toksilised ained** |
| Orgaanilisteks nimetatakse suurt hulka ühendeid, mis sisaldavad süsinikku. Mõned lihtsamad molekulid, nagu CO ja CO2, ei kuulu orgaaniliste ainete hulka. Orgaanilised toksilised ained on enamasti sünteetilised ehk antropogeenset päritolu. Erandiks on näiteks polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAHid), mida leidub ka looduses. | Orgaanilisteks nimetatakse suurt hulka ühendeid, mis sisaldavad süsinikku. Mõned lihtsamad molekulid, nagu CO ja CO2, ei kuulu orgaaniliste ainete hulka. Orgaanilised toksilised ained on enamasti sünteetilised ehk antropogeenset päritolu. Erandiks on näiteks polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAHid), mida leidub ka looduses. | ||
| - | Süsivesinikud | + | **Süsivesinikud** |
| Süsivesinikud on lipofiilsete ja hüdrofoobsete omadustega ühendid, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust. Mõned madala molekulmassiga süsivesinikud on gaasid (nt metaan, etüün), aga enamik süsivesinikke on vedelad või tahked ühendid. Neid jagatakse kahte suurde rühma: | Süsivesinikud on lipofiilsete ja hüdrofoobsete omadustega ühendid, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust. Mõned madala molekulmassiga süsivesinikud on gaasid (nt metaan, etüün), aga enamik süsivesinikke on vedelad või tahked ühendid. Neid jagatakse kahte suurde rühma: | ||
| 1) alkaanid, alkeenid ja alküünid, | 1) alkaanid, alkeenid ja alküünid, | ||
/data03/virt68159/domeenid/www.ipruul.planet.ee/htdocs/toksikoloogia/data/attic/toksiliste_ainete_peamised_klassid.1333742164.txt.gz · Last modified: 2020/02/11 16:53 (external edit)
Page Tools
Except where otherwise noted, content on this wiki is licensed under the following license: GNU Free Documentation License 1.3
