toksiliste_ainete_toime_inimesele:peamised_meetodid_keemiliste_ainete_toksilisuse_selgitamiseks
Differences
This shows you the differences between two versions of the page.
| Both sides previous revision Previous revision Next revision | Previous revision | ||
|
toksiliste_ainete_toime_inimesele:peamised_meetodid_keemiliste_ainete_toksilisuse_selgitamiseks [2012/03/27 07:33] root |
toksiliste_ainete_toime_inimesele:peamised_meetodid_keemiliste_ainete_toksilisuse_selgitamiseks [2020/02/11 16:54] (current) |
||
|---|---|---|---|
| Line 1: | Line 1: | ||
| **Peamised meetodid keemiliste ainete toksilisuse selgitamiseks** | **Peamised meetodid keemiliste ainete toksilisuse selgitamiseks** | ||
| + | |||
| - 1. Eksperimentaalsed uuringud | - 1. Eksperimentaalsed uuringud | ||
| Nende läbiviimiseks kasutatakse enamasti hiiri, rotte, meresigu, kuldhamstreid, aga ka mikroorganisme, rakukultuure jne. Eksperimentaalsete uuringutega selgitatakse kemikaali erinevate kontsentratsioonide toimet katseloomadele, sealhulgas määratakse aine maksimaalne annus (kontsentratsioon), mis ei kutsu esile muutusi organismis. Lisaks üldtoksilise ja paikse toime hindamisele uuritakse ainet ka mutageensuse, teratogeensuse, embrüotroopsuse, gonadotroopsuse ja kantserogeensuse seisukohalt. Selgitamist vajab ka uuritava aine metabolism, selle mõju immuunsüsteemile, närvikoele, vereloomele jne. Saadud tulemuste ekstrapoleerimiseks (ülekandmiseks) inimorganismile kasutatakse mitmeid meetodeid. On loomulik, et loomkatsed annavad palju väärtuslikku informatsiooni, kuid nende kasutamine inimese jaoks on pigem orienteeriva ja hoiatava tähendusega. | Nende läbiviimiseks kasutatakse enamasti hiiri, rotte, meresigu, kuldhamstreid, aga ka mikroorganisme, rakukultuure jne. Eksperimentaalsete uuringutega selgitatakse kemikaali erinevate kontsentratsioonide toimet katseloomadele, sealhulgas määratakse aine maksimaalne annus (kontsentratsioon), mis ei kutsu esile muutusi organismis. Lisaks üldtoksilise ja paikse toime hindamisele uuritakse ainet ka mutageensuse, teratogeensuse, embrüotroopsuse, gonadotroopsuse ja kantserogeensuse seisukohalt. Selgitamist vajab ka uuritava aine metabolism, selle mõju immuunsüsteemile, närvikoele, vereloomele jne. Saadud tulemuste ekstrapoleerimiseks (ülekandmiseks) inimorganismile kasutatakse mitmeid meetodeid. On loomulik, et loomkatsed annavad palju väärtuslikku informatsiooni, kuid nende kasutamine inimese jaoks on pigem orienteeriva ja hoiatava tähendusega. | ||
| - | |||
| - 2. Inimuuringud | - 2. Inimuuringud | ||
| Need viiakse läbi vabatahtlikega. See võimaldab täpsemalt iseloomustada uuritava aine toimet vahetult inimorganismile. On loomulik, et sel viisil uuritakse vaid madalate kontsentratsioonide toimet ja taolised inimeksperimendid toimuvad põhjaliku ja igakülgse tervisekontrolli tingimustes. Sel viisil saadud informatsioon on suure usaldusväärsusega. | Need viiakse läbi vabatahtlikega. See võimaldab täpsemalt iseloomustada uuritava aine toimet vahetult inimorganismile. On loomulik, et sel viisil uuritakse vaid madalate kontsentratsioonide toimet ja taolised inimeksperimendid toimuvad põhjaliku ja igakülgse tervisekontrolli tingimustes. Sel viisil saadud informatsioon on suure usaldusväärsusega. | ||
| - | |||
| - 3. Epidemioloogilised uuringud | - 3. Epidemioloogilised uuringud | ||
| - | Epidemioloogiat määratletakse kui õpetust haiguste levikust ja põhjuslikkusest populatsioonis. | + | Epidemioloogiat määratletakse kui õpetust haiguste levikust ja põhjuslikkusest populatsioonis. |
| Epidemioloogiliste uurimiste korral püütakse esmajoones kasutada mitmesuguseid registreid. Nende abil võib saada andmeid surma ja haigestumise kohta. Keskkonnatoksikoloogia seisukohalt kasutatakse epidemioloogilisi uuringuid selleks, et selgitada, kas uuritava ainega saastatud keskkonnas elavatel inimestel tekivad tervisehäired, mis muul elanikkonnal puuduvad. | Epidemioloogiliste uurimiste korral püütakse esmajoones kasutada mitmesuguseid registreid. Nende abil võib saada andmeid surma ja haigestumise kohta. Keskkonnatoksikoloogia seisukohalt kasutatakse epidemioloogilisi uuringuid selleks, et selgitada, kas uuritava ainega saastatud keskkonnas elavatel inimestel tekivad tervisehäired, mis muul elanikkonnal puuduvad. | ||
| Sel viisil kogutud andmed võimaldavad saada informatsiooni uuringurühma liikmetel tekkinud tervisehäirete iseloomu ja esinemissageduse kohta ning võrrelda saadud tulemusi niisuguse kohordiga, kus kokkupuude muude toksiliste ainetega on välistatud. | Sel viisil kogutud andmed võimaldavad saada informatsiooni uuringurühma liikmetel tekkinud tervisehäirete iseloomu ja esinemissageduse kohta ning võrrelda saadud tulemusi niisuguse kohordiga, kus kokkupuude muude toksiliste ainetega on välistatud. | ||
/data03/virt68159/domeenid/www.ipruul.planet.ee/htdocs/toksikoloogia/data/attic/toksiliste_ainete_toime_inimesele/peamised_meetodid_keemiliste_ainete_toksilisuse_selgitamiseks.1332822787.txt.gz · Last modified: 2020/02/11 16:53 (external edit)
Page Tools
Except where otherwise noted, content on this wiki is licensed under the following license: GNU Free Documentation License 1.3
