Benseen
Oma omaduste poolest kuulub benseen orgaaniliste lahustite hulka, kuid kõrge toksilisuse tõttu väärib eraldi käsitlemist. Benseen võib organismi tungida auruna hingamiselundite kaudu, kusjuures 30–70% sellest hingatakse välja muutumatul kujul. Organismi pääsenud benseen ringleb verega ja võib koguneda luuüdisse. Benseen võib sattuda organismi ka läbi naha. Ägeda mürgistuse korral on esiplaanil kesknärvisüsteemi kahjustus:
- peapööritus,
- nõrkus,
- uimasus,
- peavalu,
- kohin kõrvades,
- nägemishäired.
Raske mürgistuse tunnusteks on:
- luuüdi vaegtalitus,
- valgevereliblede arvu tugev langus,
- mitmenärvikahjustumus,
- toksiline ajukahjustus,
- sagedased ninaverejooksud,
- nahaalused ja lihastesisesed verevalumid,
- toksiline maksakahjutus,
- südamelihase düstroofia ja
- immuunsuse langus.
Kroonilise mürgistuse korral on peamisteks tunnusteks muutused vereloomesüsteemis. Kõikide verenäitajate mõningase halvenemise taustal alaneb peamiselt valgevereliblede arv. Sageli esineb igemete veritsemine ja täppverevalumid nahal. Benseen võib tekitada mitmesuguseid verehaigusi: ägedat ja kroonilist leukeemiat, raskekujulist aneemiat, polütsüteemiat jm.
Benseeniaurude madalate kontsentratsioonide korral esinevad vaid närvisüsteemi funktsionaalsed häired (väsimustunne, unehäired, kõrgenenud ärritatavus, emotsionaalse toonuse langus) ilma karakteersete veremuutusteta. Benseeni kõrge toksilisuse tõttu on selle kasutamist viimase 10–20 aasta jooksul oluliselt vähendatud.
